Aastavahetuseeelne “Püha õhtusöömaaeg”, istume lauas, nii mõnigi lubab, et järgnev aastanumber tuleb talle parem. Kes lubab taaskord kaalu maha jooksma hakata, mis ilmselgelt veebruariks unustatud on; kes raha koguma hakata, mis suure tõenäosusega suveks laiaks löödud on. Aga mina, kuuldes küsimust, et “Mida sa ootad uuelt aastalt?”, lubasin, et hakkan discgolfi mängima! Jah, nagu päriselt mängima ka. Seni olen mängu nautinud, nii muuseas neid lennutamas käinud, aga nüüd peaks natuke tõsisemalt asja käsile võtma.
Et end korralikult käsile võtta tuleb leida üles selline tore tegelane nagu aeg! See vend tahab koguaeg eest ära minna ja peab teda tikutulega taga otsima – no ei leia. Vaadates oma 2021. aasta plaani, mida kõike see sisaldas, kuhu kõikjale ma jõudma pidin, siis on täiesti arusaadav, et see oli mu kõige discivaesem aasta üldse. Alatihti leidsin end taas olukorras, kus ei saanud vahepeal mitu nädalat mängida ja siis end rajal puruks masetseda, et midagi välja ei tule. Ja kui ükskord taas oma rütmi leiad, saab see ring taas alguse, nädalaid mänguta ja mäng taas kadunud. Uus aastanumber tõotab tulla rahulikum, sest kõik kiired eluks vajalikud toimetused sai eelmine aasta tehtud. Seega, pole ühtegi põhjust end mitte rajale viia!
Kui treeningplaanid paigas on järgmine sihtmärk treeningu realiseerimine ehk võistlused. Vaadates 2022. aasta kalendrit, siis nii mõnigi suurem võistlus on juba ette teada. Täpsemalt neid välja tooma ei hakka, sest enamus üritusi teate te isegi, aga paljud väiksema kategooria võistlused veel ei ilmuta end, tegelikult võiks. Kui korraldajal on teada, et mingisugust üritust on plaanis korraldada, siis kuupäeva võiks varakult välja hõisata küll, võimalikult vara. Siis on mängijatel, kes kindlasti üritusest osa tahaks võtta, lihtsam oma aasta käike planeerida. Nagu L64 festar, selle uue võistluse kuupäevad hõisatakse juba enne välja kui äsja lõppenud ürituse võitja kojugi jõuab. Niimoodi jõuab oma suvepuhkused ja töögraafikud täpselt paika seada.
Tavalisel külavõistlusel käisin ma harva. Miks? Sest nii kõva vend ma ei ole, et kassipoe ässadele Männikul ära panna, Disclandi poistele kohalikul rajal müts pähe tõmmata või näiteks Keila kunnidele kohalikul rajal miinust laduda. Olen selline keskpärane hall hiireke kuskil tabeli keskel. See emotsioon jääb mul seal saamata.
Sõna “külavõistlus” ei ole halvaga mõeldud ega kuidagi mõnitav mängude korraldajate suhtes. Külavõistluse nimi tulenebki olukorrast, kus nendele mängudele tuleb kokku suur kohalik sõpruskond, kus kõik tunnevad kõiki ja läbisaamine pigem fun kui konkureeriv. Nagu kohalik väike küla, kus kõik tunnevad kõiki ja saavad hästi läbi. Et mitte jätta nüüd muljet, et ma külakatel olen koba ja kõik open-d kinni panen, ei-ei, suurtematel üritustel ma olen samasugune hall mass seal tabeli keskosas, noh heal juhul, aga emotsioonipagas on suur. Selles aastanumbris külastan kindlasti rohkem ka kohalikke nädalamänge, sest igasugune võistlus on võistlus ja ilma võistlemiseta ei ole ka progressi.
Nii, plaanid paigas. Rohkem treeninguid ja rohkem võistlusi. Aga edasi? Edasi jätkan oma lemmiku toetamist. Alustasin kunagi disci mängu Trilogy ketastega ja põhimõtteliselt ei ole kunagi kotis omanud ühtegi ketast väljaspoolt Trilogy sarja. Ok, välja arvata üks Innova Destroyer, mille jõuluvana pakist üks aasta leidsin, aga midagi juhtus selle kettaga, isegi ei tea, mis. Kas ununes kuhugi või leidis mõni kettarott enne mind selle, ei tea, aga müstilisel kombel see ära kadus.
Nüüdseks olen juba pikemat aega olnud vaid Dynamic Discs-i fänn. Miks, ma isegi ei tea, lihtsalt meeldib see bränd. Olen leidnud omale selle tootja poolt sobilikud kettad ja tunnen end nendega kõige mugavamalt. Kotis on vaid üks mitte Dynamic ketas, aga see on siiski Trilogy sari ja Latitude64.
Ma ei ole team-i mängija ega kuidagi seotud selle tehasega. Minusugune keskpärane mass ei saaks ka selleks, aga see ei olegi oluline. Oluline on näidata toetust oma lemmikule ja kindlasti jätkan ka edaspidi selle brändi reklaamimist. Kettad, kott, riietus, isegi lapp ja birdiebag on kõik DD logoga. Jah, nii suur fänn olen küll. Tean mõnda meest veel, kes on üleni Discmania fänn ja mõni vend veel, kes arvab, et kõik muu peale Prodigy on prügi. See on hea, et ka lisaks tiimimängijatele leidub amatööre ja harrastajaid, kes oma lemmikut reklaamivad ja kannavad võistlustel brändi logodega varustust.
Dynamic Discs-i juurde tagasi tulles on see aastanumber väga huvitavalt alanud. Lootust on, et meeskond saab juurde uued staarid ja välja tulevad uued signatuurkettad. Olen ka Dynamic Discs squad member 2021, kus piisavalt aktiivne olles jagatakse ka väärt kraami.
Niisiis, privileegid ja plaanid on selleks hooajaks paigas. Kas ja kuidas need realiseeruvad, saan jooksvalt märku anda. Kindlasti on “süüdi” ka abikaasa minu vähese külavõistluste osavõtuga, sest eelnevad aastad on ta olnud alati mu mängupartner, 2021. aastal läks ta tähelepanu meie kõige väiksema pereliikme kantseldamise peale. See aastanumber pühime tolmu ka tema ketastelt ja leiame tee taas nii individuaal- kui ka paarismängudele. Kahekesi või viiekesi – vahet pole, trenni saab alati ja iga ilmaga teha.
Seljakotid selga ja talvisesse Eesti metsa kettaid loopima. Raske õppustel, kerge lahingus. Suveks oleme kõik nii pro-d valmis, et ei suuda oma esikohti äragi jagada.