Iga aasta algus on aeg, mil maailma discgolf on suures muutumises, Reddit on punases, podcastid leierdavad ette ja taha kuulujutte, sest luuakse uusi standardeid mängijate turul, räägitakse järgmistest kõrgustest ja discgolfi mõistes kosmilistest summadest ning lepingutest.
On muutuste aeg, mitmed tippmängijad vahetavad brände ja vannuvad truudust uuele kosja tulijale kuniks järgmise lahutuseni. Vanad pruudid ja peigmehed heidetakse kõrvale ning internetiavarustes kõlavad hüüded “Discmania is finished”, “Dynamic Discs is done”, “Innova is so yesterday”. Reaalsus on hoopis midagi muud.
Selleks, et aru saada räägime fundamentaalidest
Viimased paar aastat on tänu koroonabuumile discgolfi kasv olnud väga korralik, kuid kiire inflatsioon, intressid, kommunaalid, sõda mõjutavad 2023. aastat ning koroonaajale sarnane kasv on pidurdunud. Enamus tehastest on kõvasti viimase kahe aasta jooksul parandanud oma infrat, ostnud kalleid plastiku tootmise jaoks mõeldud aparaate, täiendanud tehnoloogiat, värvanud inimesi, maksnud mängijatele rohkem kui nad väärinuks ning nüüd on kätte jõudmas tõehetk – kulusid tuleb kärpida, kiire kasv on hetkel peatunud, laod on ääreni kettaid täis ning tootmismahud kasvanud selliselt, et turul on brändide, ketaste, uute release-de ja muu sellise üleküllus.
Signatuurkettad on paljuski eilne päev ja suuresti 10% nendest release-dest on tõsiselt head, uued ja müügiartiklid. Ülejäänud puhas stock eristämbi ja kalli hinnaga, mis lihtsalt jääb riiulile seisma. Kõigele eelnevale boonuseks istuvad edasimüüjad oma eelnevalt tellitud stock-i otsas ning fookust hoida on raske.
Miljon, ma tahan miljonit – miljoooonit!
Minu tagasihoidlik hinnang on, et paljud mängijad on üle makstud. Tehinguid tehti kohvipaksu pealt, koroonaaja püstloodis kasvu ajal ning nüüd on tagajärgede likvideerimise aeg. Viimased “ostumöllul” osalejad alles jõuavad peole ja arvavad, et praegu on õige aeg raha luftitada. Selleks, et mängija vääriks X € väärtuses toetust peab ta tagasi tooma vähemalt 2–3 x investeeritavast summast ehk kui ma annan sulle sularahas peo peale 5000 €, siis minimaalne ROI (Return on Investment) peaks olema 15 000 €, et antud investeering pakuks mingitki väljundit jätkusuutlikuks arenguks. Ja see ROI ei saa olla mingi "uhuu" tuletuslik summa vaid reaalne Excel, mõõdikud, täpne arusaam mängija poolt loodavast väärtusest ja temasse investeeritud summast.
Kuidas mängija loob brändile väärtust?
Fakt number 1 – liigutab plastikut. Otseselt ja kaudselt. Selle põhjal saab väga hästi mõõta, kes omab võimekust müüa ja kes mitte.
Fakt number 2 – fännibaas ja reach ehk reaalselt omab mängija fännibaasi, millele saab panna väärtuse ja iga tegevus, mida ta sotsiaalmeedias või päriselus teeb, mõjutab brändi tuntust ja müüki.
Fakt number 3 – tulemused! Võidud tõstavad mängijate väärtust. See, kas mängija suudab lisaks headele tulemustele ka oma kogukonda kasvatada on samas omaette küsimus.
Paljud mängijad ei saa sellest aru, et kui temasse investeeritakse näiteks 5000 €, siis selleks et Excel kokku jookseks on vaja teha minimaalselt 15 000 € eest müüki ja ka siis ei suple tehas rahas, vaid suudab katta mingilgi määral ära osa tööjõust, tootmisest, kommunaalidest, turundusest ja muust. Selleks, et teha 15 000 € eest müüki peab antud mängija abiga tehas müüma ~1500 ketast. Kui paneme igale poole 1 või 2 nulli juurde, siis muutuvad numbrid ka vastavalt 15 000 või 150 000. Ehk kui Sa arvad, et Sa oled aastas väärt garanteeritult poolt miljonit, siis palun väga – 1,5 miljonit € võiks olla see käibe piir, mida Sa tehasele sisse tood. Jah, ma räägin KÄIBEST, mitte kasumist.
Jah, aga mul on ju suur hunnik jälgijaid Instagramis? Kus on mu rahamäed?
Probleemi tuum peitubki selles, et tihtipeale vaatavad (loe: vaatasid) tehased suuresti Instagrami jälgijate arvu, mitte reach-i, jälgijate kvaliteeti ja veel vähem mõõdavad seda otseste kampaaniatega. Arvatakse, et kui mul on 100k jälgijat, siis ma olen juba väärt X €. Ei ole. Väga tähtis on aru saada, mis on Sinu kui mängija reach ja mis on selle reach-i väärtus.
Brodie Smithi jälgijate arv on kukkunud Instagramis miljonilt 880k. Kui vaadata tema piltide like-de arvu, siis see on suuresti samas vahemikus Soome ässa Niklas Anttila omaga, kellel on jälgijaid natukene rohkem kui 30k ehk ~30 korda vähem. Reach on samasse auku. Jah, Brodiel on Youtube (2.2milj jälgijat), on teised kanalid ja kõik jutud, kuid päris tulemusi saab mõõta ikkagi müügis ja targalt planeeritud mõõdikutes. Päeva lõpuks jõuame ikkagi sinna, et PALJU LIIGUTAD SINA PLASTIKUT, sest iga müüdud ketas on raha, mida tehas ringiga tagasi alasse pumpab ning millega üldse opereerib. Ehk kõik peitub puhtalt numbrites. Kas numbrid ja Excel jooksevad kokku või mitte.
“Discmania is finished”, “Dynamic Discs is done”, “Innova is so yesterday” ei päde
See kui mõni tehas otsustab, et ta ei soovi mängijaga lepingut pikendada ei tähenda seda, et ta oleks “finished”. Võttes Discmania aluseks oli ainuõige otsus Simonile mitte ulmelist lepingut pakkuda, sest Excel ei jooksnud lihtsalt kokku. Discmania on tuntud ja väärt bränd, heal järjel ettevõte. See kui selline otsus vastu võeti ei tähenda seda, et Discmanial läheks halvasti, kaugel sellest. Ei saa vaadata ainult tulemusi ja trikivideosid, olukorras, kus tuleb vaadata mängijale süvitsi sisse ehk kui palju suudab mängija reaalselt brändile antud kalendriaastal väärtust pakkuda.
Kogu austuse juures Simon on 30. Ta on noor isa ehk fookus on mujal. Katkise põlvega. Vähese motiveeritusega. Väga hea discgolfar, kes brändi jaoks on tulevikku vaadates pigem gamble kui safe bet. Miks? Aga vaata eelnevat loetelu. Riske on mitmeid. See, kas Discmania või Simoni uus sponsor tõmbasid pikema õlekõrre selgub siiski paari aasta pärast, sest kristallkuuli meil pole. Hetkel kaldun arvama, et loobumine on kordades arukam kui üle maksmine, eriti olukorras kus Simon on Discmaniale kõik eelneva juba kordades ära teinud ning värskust leida pikas abielus ongi raske. Suures pildis võidab nii Discmania kui ka Simon, seega tegemist oli win–win diiliga mõlemale osapoolele.
Ehk kokkuvõttes, see kui mingi mängija vahetab tiimi või mõni tiim teeb ümberkorraldusi, ei tähenda, et antud brändil läheks halvasti. Tihtipeale podcastides fundamentaal-numbreid ei vaadata, vaid loosungid käivad kõik läbi “kollase” meedia, sest clickbait müüb.
Mis juhtub 5 aasta perspektiivis?
Lühidalt ja konkreetselt. Kaob otsene üle maksmine ja kohvipaksu pealt lepingute pakkumine. Meil on ~5-8 top dog-i, kes saavad ja toovad brändidele sisse suurt raha oma kogukonna ja ROI-ga. Siis on meil ~30-50 tour player-t, kes saavad viisakat raha, aga need ei ole kindlasti selles vahemikus nagu Paul ja Ricky praegu, pigem kordades väiksemad. Ehk ka nende mängijate puhul on ROI vägagi paigas. Keegi ei saa liiga vähe ja kedagi ei maksta üle. Siis on meil suur hulk mängijaid, kes omavad väiksemaid sponsoreid ning igapäeva grind jätkub, rääkimata mixed bag mängijatest erinevate baas boonuste ja muu sellisega.
Lepingute pakkumise aluseks saab olema Excel ja see kui palju Sa päriselt plastikut liigutad ja tehasele tagasi tood, mitte see kui palju Sa arvad, et Sa oled väärt.
Samuti hakatakse koolitama ka kogukonda, kes mõistaks sügavamalt ettevõtluse algtõdesid ja numbreid, mitte ei kujundaks oma arvamust ainult selle põhjal, kellel on lepingus rohkem 0-e. Need mängijad, kes suudavad mõelda “out of the box” ja pakkuda lisandväärtust, mitte Instagrami madala reach-ga jälgijaid riisuvad koore. Kas nii ka läheb, näitab aeg.
Silver Leetma // Discgolf.ee
Fotod: Simon Lizotte, Paul McBeth x Ricky Wysocki Instagram