Meil on mõned profimängijad, kes mõõdavad tuult eeloleval aastal suuresti Ameerika pinnal. Siis on mõned semi-profid, kes arvavad, et nad on profid, aga ei ole ning on ka kolmas imepärane grupp mängijaid - SUURE potentsiaaliga kettapildurid, kes pole veel midagi saavutanud, aga viskavad, kas väga kaugele või putivad putiliigas üksi mängides tonn ja peale.
Neljas grupp on ka - lihtsalt toredad harrastajad, kes tahaks, aga võimed ei luba. Olgem ausad, kes meist ei unistaks Männikul stabiilselt kahekohalist miinust mängida ja Marko Naritsale kliinikut teha? Sa võid rääkida ja olla kui solidaarne tahes, aga kuklas tundub Kiisupoe lõpubossi kottimine mõnus boonus. Eriti kui seda pakutakse kandikul tema kodurajal.
Sissejuhatus on tehtud, kõlas ülbelt?
Jah, aga jutu point on kuskil mujal. Karm reaalsus on teinekord parem kui rääkida ilusat ja ümarat juttu. See blogipostitus ei ole pühendatud profimängijatele, vaid kõikidele nendele mängijatele, kellest räägitakse nädalamängudel kultuslugusid. Iga aasta tuleb peale märgatav arv uusi mängijaid, kelle seas on andekamaid ja vähem andekamaid. Valim on juba praegu piisav, et nende seast leida just need õiged, kes oleks ambitsioonikad ning valmis riskima kasvõi ühe ainsa hooaja, et selgitada välja oma positsioon karmis Euroopa discgolfi hierarhias.
Miskipärast on see kõik olnud väga vaevaline. Me räägime siin 150-160 m kahuritest, noortest ja vihastest, kuigi reaalsuses riskida julgevad vähesed. See probleem ei ole ainult meil, täpselt sama seis on Soomes ja Rootsis, kellele me siiski oleme alati alt üles vaadanud. Raske on leida neid mängijaid, kes omavad potentsiaali, on nõus ohverdama “mis oleks kui?” nimel ühe hooaja ja leidma need ~15 000 €, et minna ja proovida. Terve hooaja proovida ja seda teha Euroopas.
Kui sa pühendad ennast discgolfile või plaanid seda teha, siis sea eesmärke nii, et suhteliselt lühikese ajaga selgitad välja, mis on sinu piir ja kas tiivad kannavad või mitte. Esita endale küsimus “mis oleks kui ma leiaks 15 000 € ja prooviks?”, mitte ära toksi Järvel, Männikul või Roosis nädalast nädalasse miinust ning tao vastu rinda, et küll ma ühel päeval näitan.
Minu jutu point ei ole see, et igaüks peaks vaatama profispordi poole, vaid et me leiaks oma väikesest discgolfi kogukonnast üles need 1-2-3 mängijat igal aastal, kes on nõus leidma friends-family-fools-i abiga need ~15 000 €, et tiirutada kaasa Euroopa discgolfi kalendri top võistlustel. Jah, lisaks on vaja aega, saada konsensus tööandjaga ning keegi peab maksma karmid elektriarved, Selveri toidukorvi ja muu. Agasid ja põhjuseid, miks ei saa, on mitmeid ja need ongi vägagi reaalsed, et loobuda. See “mis oleks kui?” ei ole mõeldud 99% mängijatele, see on mõeldud just sellele 1%, kes võtaks eesmärgiks, et davai proovime! Parem kiire lõpp kui lõputu õudus ja enese petmine. Harrastaja olla on ka fain, kusjuures teatud olukordades kordades mõnusam kui semi-proff.
2022. hooaeg ei ole enam kaugel. Vaatame otsa kalendrile ja eelarvele. Summad on tunnetuslikud. Saab lennata äriklassis, saab minna teatud võistlusele laevaga, saab magada Radissonis ja saab ka leida mõne kohaliku discgolfi entusiasti, kes tasuta diivanit pakub. Aga üldpildi saab siiski ette.
Kui powerit EuroTouri, EuroPRO Touri ja Soome PRO Touri kõrvalt jääb üle, siis huvitavaid võistluseid välismaal on mitmeid. EPT-X nime all teeb Soome promootor Juha Kytö alati top-notch asja. Miks mitte Ühendkuningriik ja Welsh Open või Ahvenamaa ning Aland Open? Toskaana ja Amsterdam tunduvad ka põnevad. Kes on käinud, see on näinud. EPT-X'-d on tasemelt kindlasti madalama kaliibriga kui teised võistlused, aga miks ei võiks see olla just koht, kus gaas põhja vajutada, tulemust teha ja konkurentidele tagatulesid näidata? Suudad head content-i toota, võib 2023. aastal just Sind oodata päris sponsorleping mõne tehasega.
2022. ESIALGNE BAAS VÕISTLUSKALENDER
4.-6.03. - Pro Forester ET (Horvaatia) 1000 €
22.-24.04. - Copenhagen Open EPT (Taani) 1000 €
13.-15.05. - Kokkedal Open ET (Taani) 1000 €
17.-19.06. - Järva Open EPT (Rootsi) 500 €
23.-25.06. - Nokia Open ET (Soome) 500 €
1.-3.07. - Alutaguse Open ET (Eesti) 300 €
7.-9.07. - Tyyni EPT (Soome) 750 €
13.-16.07. - PCS Sula Open ET (Norra) 1000 €
28.-30.07. - Estonian Open EPT (Eesti) 300 €
03.-06.08. EMV (Eesti) 300 €
12.-14.08. - Turku Open EPT (Soome) 500 €
23.-25.09. - Belgian Open ET (Belgia) 1000 €
17.-19.11 - EPT All-Stars EPT (Hispaania) 1000 €
Lisaks antud kalendrile võiks, see tähendab peaks osalema ka paaril kui mitte kõigil (loe: kui kalender lubab) Soome PRO Touri etapil. Eelmine aasta toimusid need Helsingis, Tamperes, Turus, Kuopios ja Heinolas. 2022. aasta kalender ei ole veel väljas, aga eeldatavalt ühe etapi saab sõprade abiga ära mängida ~500 € eest. Viie etapi puhul on eelarve 2500 €.
Kokkuvõte? Minimaalselt läheks vaja ~10 000 €, et kogu tsirkus kaasa mängida. Võiks olla 15 000 €, et päris igal võistlusel ei peaks senti lugema, ideaalis isegi rohkem. Kokku teeb see ~17-18 võistlust aastas ning kui me suudaks leida 1-2-3 mängijat, kellel oleks potentsiaali ja kes reaalselt võtaks selle tee ette, siis võib mulle kirjutada. Kogume ühiselt raha ja selgitame välja kui hea sa PÄRISELT oled?
Disclaimer: profil ja profil on vahe. Eeesmärk ei olnud kõlada ülbelt, eesmärk oli avada silmi. Kui su sõbrad arvavad, et sul on retsilt potentsiaali ja sa soovid saada päris profiks, kuid sa ei ole nõus selle nimel võtma ühte aastat, leidma 10-15 000 € lisaraha, et alustada kasvõi Euroopast, siis parem jää harrastajaks ja naudi discgolfi kui mõnusat ajaviidet.
