EDGL-i peasekretär Hristo Neiland: meie prioriteedid on noored, tippsport ja harrastusliikumise levik

EDGL-i peasekretär Hristo Neiland: meie prioriteedid on noored, tippsport ja harrastusliikumise levik

Eesti Discgolfi Liit sai suve lõpus endale esmakordselt peasekretäri, kelleks on Alutaguse metsades discgolfiusku pööranud Hristo Neiland. Järgnevas intervjuus saad teada, kes on Hristo Neiland ja millised on EDGL-i eesmärgid ning visioon järgnevatel aastatel.

Kes on Hristo Neiland?

Kui defineerida läbi tegemise või rollide, siis tunnen, et olen peamiselt arhitekt, suhtekorraldaja ja programmerija.

Arhitekt selles osas, et mulle meeldib ehitada, peamiselt organisatsioone, tooteid, süsteeme ja muud. Meeldib võtta asju algosadeks ja siis vaadata, et mis osad on puudu, mis on olemas ja missuguses järjekorras tuleks need osad kokku panna nii, et saaks kõige parema tulemuse. See tähendab tihti ka olemasolevate struktuuride lammutamist. Pole ilmselt üllatus, et enamik mu lapsepõlvest möödus legode seltsis.

Suhtekorraldaja ja “programmeerija” olen ma peamiselt töötades inimestega. Oma erinevates rollides konsultandi ja nõustajana aitan ma inimestel lahendada konflikte endas, suhetes lähedastega ja meeskondadega. Suhtekorraldajana on mu peamiseks tööriistaks keskkonna loomine, kus asjad saaksid paraneda ning programmeerijana aitan inimestel näha nende oma sisemisi programme ja soovi korral neid veidi siit-sealt ümber kirjutada.

Neid asju olen ma siis rakendanud paljudes erinevates formaatides, alates füüsilisest ehitusest, kuni õpetaja, treeneri, nõustaja ja ettevõtjani välja. Nüüd olen siis peasekretär, seda silti ma veel varem kandnud ei ole.

Mis inspireeris saama discgolfi liidu peasekretäriks?

Kuni 19nda eluaastani keerles mu kogu elu spordi, tol ajal korvpalli, ja pidutsemise ümber – selline meri põlvini ja maailma kuninga tunne. Siis tulid järjest suured tagasilöögid esialgu füüsilises tervises, haridustees ja lähisuhetes. See pani paraja põntsu mu vaimsele tervisele, ma olin harjunud olema “teistest parem”; saama, mida ma arvan, et ma peaksin saama ja järsku oli nagu kõik otsas.

Paar aastat ei teinud ma üldse sporti, olin selles pettunud ja püüdsin kuidagi lihtsalt elamisega toime tulla. Ja nüüdseks siis umbes 10 aastat tagasi tutvusin ma discgolfiga ja ma olin ikka kohe täiesti konksu otsas. Samal ajal hakkas ka elu mul tasapisi jalgu alla saama, energiat tekkis juurde ja selle suunasin ma siis kõik discgolfi. Tegime Alutaguse Eagle klubi, hakkasin võistlustel käima.

Pärast kuskil viit-kuut aastat tuli aga ka seal kerge pettumus, et kurat, väga hea ma ei ole, aja panen kõik discgolfile ja raha on vähe. 2019. aastal otsustasin siseneda iduettevõtlusesse ja vähendasin oma discgolfile pühendatud aega vast 70%. Kuniks siis 2023. juunis astusin oma viimasest suuremast ettevõttest välja ja puhkasin veidi. Samal ajal sattusime Timoga juttu ajama ja ta käis sellise idee välja. Võtsin veidi mõtlemisaega, et kas ma näen, et mul on mingit visiooni, mis võiks Eesti discgolfile kasuks tulla. Olen ikkagi mõned aastat ala pigem kõrvalt jälginud kui käed küljes toimetanud.

Panin siiski esialgse nägemuse ja omad tingimused kokku, esitasin selle juhatusele ja pika jutu lõpuks, siin ma nüüd poole koormusega toimetan.

Discgolf.ee, Hristo Neiland, EDGL

Millised on EDGL-i eesmärgid ja visioonid 2024. aastal?

Eks nad natukene erinevad asjad ole. Eesmärgid on saavutamiseks, visioon on pikemaks suunaks. Kui aga 2024. aastale eraldi visioon panna, siis minu nägemusel on see ressursside leidmine ja kasutamine.

Ressursid ei ole siinkohalt ainult raha. Olen õppinud nii riigiteaduseid kui pereteraapiat, mis mõlemad põhinevad struktuursel mõtlemisel – struktuuri alus on alati ressurss. Kui inimene on väsinud (energia), tal on kiire (aeg), tal on finantsiliselt keeruline (raha), siis on tema võimekus saavutada eesmärke oluliselt takistatud. Organisatsioonid töötavad samamoodi, seega selleks, et EDGLi positiivne mõju saaks kasvada tuleb kasvatada ressursse, mida on võimalik arengusse suunata.

Sellest suunast tulenevad ka peamised praktilised eesmärgid, mille arengut on praegu juba näha.

Raha osas oleme juba saanud projektitoetust, esitanud projektitaotluseid, tegemas ümber litsentseerimise mudelit, kohandanud bürokraatiat tagamaks meile EOK tegevustoetuse ja kaardistanud ära kõik väljundid, mida saame pakkuda partneritele. Nii mõnedki pakkumised on juba läbirääkimisteni jõudnud.

Aja ja energia osas on laias laastus eesmärgid kahesuunalised, tõsta efektiivsust ning kasvatada kaasa löövate inimeste hulka ning panust. Ka selles osas edusammud juba toimuvad, organisatsioonisisene kommunikatsioon on läinud ühtlasemaks ning vahetumaks, erinevad juhatuse liikmed ja kandidaadid võtavad enda peale projekte/vastutusi ning viivad neid ellu, kuid see kõik võtab aega. Suhete loomine või parandamine ning inimestest ühise meeskonna loomine ei ole midagi, mida saab forsseerida, seda saab ainult soodustada ning arengus hoida. Usun, et 2024. aasta jooksul muutub EDGL rohkem nii-öelda kogukonna osaks ning tõuseb tunnetus, et kõik, kes discgolfi panustavad, ajavad sama asja.

Kui arvestada, et seda kõik tuleb teha nii, et tänaseks kätte võideldud tase säiliks, siis on kindlasti hetkel tööd rohkem kui ressurssi ja peab jälgima, et asjaosalised läbi ei kärssaks. See on oht, mida olen nii kogenud kui kõrvalt näinud ja kellelgi sellest midagi võita küll ei ole.

Kuidas kavatsete kaasata ja suhelda discgolfi kogukonnaga?

Kaasamisel ja suhtlemisel on laias laastus kaks tasandit, suhte ja meetodi tasand, millest enim mõju avaldab suhte tasand, aga mis saab avalduda vaid siis kui on sobivad meetodid loodud. Seega peamised meetodid on EDGL-i igakuine infokiri, perioodilised online infotunnid vahetuks suhtluseks, igapäevaselt avatud “klubide foorum”-i grupp, kus hoiame huvitatuid jõudumööda arengutega kursis, kuid ka Eesti väiksust ära kasutades, otsesuhtlus. Mulle näiteks väga meeldib, kuidas vastne võistluste juht Raimo kutsub Facebookis mängijad ülesse otse enda poole pöörduma kõigi mõtetega, mis võistluskorraldust puudutavad. Minu suhtluskanalid on samamoodi avatud kõigile huvilistele.

Lisaks on valmimas mõned konkreetsed koostööprojektid, mida huvitatud kogukondadega üheskoos läbi viia, näiteks sooviksin ma oluliselt kasvatada puukaitsete arvu Eesti discgolfiradadel ning seda projekti juba vaikselt ka potentsiaalsetele toetajatele maha müün. Nii pea kui meil on esimene toetaja, tekib radasid haldavatel kogukondadel võimalus endast märku anda, et just nende rajale need paigaldatud saaksid.

Ütlen ausalt, et kommunikatsioon ei ole alati minu tugevaim külg. Mitte, et ma ei tahaks tegemisi jagada, aga satun lihtsasti oma tööst hasarti ja tahan asja nii väga edasi lükata, et jään enda mulli ja muudkui toimetan seal. Õnneks on Silver Leetma võtnud selle poole oma südameasjaks ja hoiab info liikumises.

Millised on prioriteedid discgolfi edendamisel ja arendamisel Eestis?

Laias laastus on need noortesport, tippsport ja harrastusliikumise levik. Discgolf on spordialana nii noor ja lapsekingades ala kogu maailmas, et ega pole ka väga head eeskuju kellelt õppida, Soome ilmselt on enim kellelt šnitti võtta saab. Nende prioriteetide sees on tõesti suur hulk alateemasid, mis paljudel teistel aladel on juba lahendatud.

Tippsordi osas näiteks koondise toimimine, selle prestiiž, sportlastele vajalikud tugisüsteemid, alates treeneritest kuni mänedžerideni välja. Traditsioonilistes spordialades on need tihti koondistest eraldatud ning rohkem eraettevõtlusena toimivad, kuid meil veel hetkel sellist ökosüsteemi ei ole, seega tuleb see ise luua.

Harrastusliikumisena on alati küsimus, et kuidas tuua veel inimesi rajale ning hoida ala atraktiivsust nendele, kes selle ala juba endale leidnud on. Siin mängivad eriti olulist rolli kogukondade aktiivsus, radade areng ja eesmärgi pärasus või selgelt tunnetatav väljund.

Selles kõiges kokku mängivad kandvat rolli ka võistlused, tegemist on ikkagi spordiga ning võistlused on spordis see kulmineerumise osa. Seega näha võimalusi, kus võistluste korraldamises veel uusi väljundeid leida, pole lihtne, aga vast tehtav.

Kuidas plaanid suurendada noorte osalust discgolfis ja arendada noorteprogramme?

See on mulle eriti südamelähedane teema, olen olnud ise nii õpetaja, noorsootöötaja kui laste treener nii korvpallis kui discgolfis. Minu hinnangul on noorte osakaalu kasv kõige potentsiaalikam samm ala arengusse, nii Eestis kui kogu maailmas ja mu salasoov on, et Eestist saaks selle valdkonna kompetentsikeskus kogu maailma jaoks. See tähendab aga väga süsteemset tööd, hetkel on olukord, kus me võime ju teha noortele promo, aga kuhu neid edasi suunata, kui neil huvi tekib, ega väga palju väljundeid ei ole. Natukene juba on, mõned treenerid töötavad koostöös koolidega ja mõndadel on oma grupp ning see on suurepärane lähtekoht kasvuks.

Seega, see plaan algab võib-olla ootamatust kohast, EKR 5 kategooria treeneri kutsekoolituse välja arendamisest. 5. kategooria treenerid saavad nimelt pool oma töötasust taotleda toetusena riigilt, mis annaks võimaluse soovijatel teha sellest reaalselt oma amet. Jälle jõuame ressursi juurde, aga see on suur vahe, kas keegi viib läbi treeninguid töö kõrvalt õhtusel ajal või tema peamine energia läheb just nimelt lastele ja noortele discgolfi õpetamisesse.

Nii pea kui meil on olemas inimesed kes on omandanud 5. kategooria ja valmis oma gruppe avama, saame me suunata fookuse koolidele, mille kaudu esimest huvi tekitada. Meil on juba häid materjale, mida kasutada ning sellel hetkel on tarvis need samad motiveeritud treenerid saada koolidesse külalistunde andma ja oma trennidega liitumist tutvustama. Meil on laste silmis veel nii-öelda “uue” spordiala eelis, mida saame sellisel juhul kasutada.

Sinna lisada veel koolispordi võistlussari, et omavahelise mõõduvõtu kaudu hasarti juurde tekitada ning oleme loonud päris viljaka pinnase, kuhu peale edasist arengut ehitama hakata.

Millised on pikaajalised eesmärgid discgolfi arendamisel Eestis?

Üldiselt ma nii pikkades plaanides eesmärke ei sea, maailm meie ümber muutub selleks liiga kiiresti ja meie oleme siiski osa sellest.

Aga ma näen seda nii, et veel vähemalt 5 aastat saab discgolf olla Eestis kõige jõudsamalt kasvav spordiala, seda nii numbrite, üldise huvi kui kvaliteedi osas. Kui see õnnestub, siis on discgolfist saanud vaieldamatult üks Eesti rahvusspordialasid. Kuhu sealt edasi ja mis sellel ajal saavutada on võimalik, oleneb palju sellest, kuidas maailma mastaabis discgolf areneb. Mida rohkemates riikides mäng levib, seda suurem tõenäosus on discgolfil oma Olümpia kogemus kätte saada ja no seal võiksime me olla ikkagi tegijate hulgas.

Kontakt:

Hristo Neiland
https://www.linkedin.com/in/hristoneiland
Peasekretär

Tegevjuhtimine
Klubi “Alutaguse Eagle”
hristo.neiland@discgolfiliit.ee
+372 58021380