Euro Tour-i selle aasta etapp sai alguse seekord Horvaatias, kuhu suundusid Eestit esindama ka 4 eestlast. MPO divisjonis Rasmus Metsamaa, MP40 divisjonis Marko Narits ja Sören Vetevool ning FPO divisjonist läks oma esimesele A-tier võistlusele Maria Liivamägi.
Ka seekord olid lennud läbi Frankfurdi, mistõttu tuli lende jälle kokku koguni 4 erinevat. Oma reisi alustasime kolmapäeva varahommikul ning lõunaks olime omadega juba Zagrebis, kust võtsime ette umbes tunniajase autosõidu väiksesse linna nimega Varaždin, kuhu sõitsime seekord kahe rendiautoga. Linn ise on ~45 000 elanikuga linn, mis meenutas hetkel natukene talvist Pärnu vanalinna.
Ilm Varaždinis oli varakevadine, soojakraade oli päeval umbes 7, polnud lund ja lumikellukesed juba õitsesid! Ka tundus mulle, et päikese soojus oli seal kuidagi kevadisem kui praegu Eestis. Treeningringid saime tuule poolest vaata et null tuulega, võistluspäeval puhus kõikidel päevadel aga täitsa arvestatavalt! Väike fun fact ka – treeningringil vajutas Rasmus Metsamaa HIO 15. rajal 118 m ja Westside Discs-i Adder-ga.
Ööbimiseks skoorisime endale väga mõnusa sauna ja rõduga korteri, mis asus rajast umbes 5 minuti autosõidu kaugusel. Seekord jõudsime saabumispäeval ka rajaga tutvuma minna, kuigi terviklikku pilti veel ette ei saanud, sest rada polnud veel lõpuni üles pandud. Puudusid veel paar korvi ja tiialad, samuti ka OB- ja Hazard alad ning rajakaardid. Etteruttavalt võin öelda, et rajakaardid said maha võistluspäeva hommikul kui mõned puulid olid juba rajal. Lähtuvalt sellest võib öelda, et Eestis korraldatavad võistlused on tegelikult väga hea järje peal!
Rasmus kommenteeris rada järgmiselt: “Varaždini rada on väga hea kombo puistest kitsastest tunnelitest ja avatud ilusatest jõe ääres paiknevatest radadest. Enamus rajad on birdie mängimise jaoks Harju keskmise pikkusega (meestele), aga väga lühike/must get rada, mis tihti enamus radadel on, puudus. Esimese ringi tulemuste põhjal tundus, et tegemist on väga raske rajaga, aga nii pea kui mängijad said rajaga tuttavamaks, tulid ka paremad tulemused. Päris palju pidi tabama early gap-e, mis tegi mängu keerulisemaks, sest mõni päev on lihtsalt tabamisega raskusi. Rada on igati kohane Pro Tourile, visuaal pole sellisel aastaajal just über-alles, aga polnud viga. Annaksin rajale hindeks 4/5. Kusjuures, võistlusel andis raja par PDGA-s reitinguks 1000.”
Sellel aastal toimub ka team-de MM samal rajal, kuhu tuleb lisaks kõrvale ka teine rada. Usun, et selleks aastaajaks on rada sootuks teine, sest puud ja põõsad on täis lehes, mis tähendab, et koridorid on veelgi kitsamad ja hirmuäratavamad. Pidavat tulema kõigi aegade suurim MM, kuna osavõtja maid on kirjas rohkem, kui kunagi varem.
Võistlus oli 3-päevane ning golf-stardiga, mis tähendas, et saime vahepeal üksteisele ka kaasa elada. Juba esimesel päeval seadsid suurem osa eestlastest ennast liiderpuulidesse, mistõttu saab enamustest ülesfilmitud videotest ka eestlasi pildis näha. MPO ringid on juba väljas, kus figureeris ka Rasmus Metsamaa ning varsti peaks ilmuma ka naiste 3 ringi, kus saab näha ka Maria Liivamägi mängu läbi kolme päeva. Silma tasub peal hoida MDG Media YouTube-i kanalil, kuhu hakkavad laekuma ka järgnevate Euro Tour-i etappide videod.
Eestlastest õnnestus A-tier-i 1. koht koju tuua MP40 divisjonis mängival Marko Naritsal, olles sealjuures ka ainus esikoht, kes polnud oma divisjonis kõrgeima reitinguga mängija. Küsides Markolt, et mis siis ikkagi tõi tema arvates võidu koju, vastas mees järgmiselt: “Kindlasti andis palju juurde võidule see, et kolme ringi jooksul eksisin vaid kahel putil ringist seest, mis peaks iga kord ikkagi ära panema ja need 2 puti eksimust olid mõlemad 13. korvil ülesmäge putt. Lisaks hoidsin kinni mänguplaanist ja ei hakanud kangutama ja üleliia riske võtma. Väga kerge on saada sellel rajal bougie kui draiviga natukenegi eksid. MP40 klassis teiseks jäänud mehel oli korralik purakas käes ja lagedamal 150+ draivil sai nähtud igasuguseid, aga tänu nendele "suurtele visetele" andis ta ka mulle rohkem hingamisruumi, kuna teisel ringil tulid OB alad ja Hazardi alad talle tihtipeale vastu ja ta ei saanud kasu oma pikkadest visetest. Enda mäng polnud ka kindlasti veel see, mis ta varsti olla võiks. Peab natukene rohkem draivereid viskama, kuna talvisel ajal on 90% visetest putteri või keskmaaga ja neid kontrollisin vägagi hästi.”
Marko go to kettad Varaždini rajal olid: Grand Rive, Ballista Pro, Sapphire, Opto-G Gobi ja Macana putter.
Kolmanda kohaga MPO arvestuses tuli koju Rasmus Metsamaa ja kusjuures tasub ära mainida, et Rasmusel õnnestus kõik kolm ringi mängida 1000+ reitinguga! Seega on Rasmusel nüüd juba 6 järjestikust ringi 1000+ reitinguga!
Rasmuse go to kettad rajal: Emac Judge, BT Hybrid Anvil, Royal Grand Glory, Royal Grand Grace, Ballista Pro Air, Fuzion x Felon, Fluid Enforcer, WD Adder.
FPO arvestuses suutis Maria Liivamägi lõpuni hoida poodiumikohta, saavutades seekord kolmanda koha. Peamised kettad, mis rajal kasutust leidsid olid: Opto Falchion, Opto Sapphire, Lucid Vandal, Lucid Raider ja Opto-X ja medium Pure.
Jätan siia jällegi reisikulud, et oleks ettekujutus, mis selline reis võiks maksma minna:
Osalustasu: 100 €
Lennud kokku: 222 €
Ööbimised kokku: 74 € (5 ööd)
Autorent: 45 €
Kiirtee tasu: 3,82 €
Kütus kokku: 14 €
Kohapealne kulu söögile ja joogile oli üpriski minimaalne, sest seekord otsustasime pundiga üheskoos süüa teha. Võrreldes Eestiga on toiduhind Horvaatias ka mõnevõrra soodsam!
Aitäh Horvaatia, olid tore!
Kuhu järgmisena?