Küsimustele vastab valitsev Eesti meister Keiti Tätte, kes sõlmis 2022. hooajal 2-aastase profilepingu Rootsi tehasetiimi Latitude64-ga. Algaval võistlushooajal põhiliselt USA-s tuuritav Keiti lendab Ameerikasse vähem kui kuu aja pärast. Sellel nädalavahetusel toimuvad Männiku ja Roosi discgolfipargis "Keiti Tätte - Road to USA" toetusvõistlused. Kas oled tulemas?
Keiti Tätte - Road to USA #Männiku I 29.01. kell 12:00 - https://discgolfmetrix.com/2014403
Keiti Tätte - Road to USA #Roosi I 30.01. kell 13:00 - https://discgolfmetrix.com/2014404
Foto: Mauri Levandi
Sinu kolm go-to ketast ja miks?
Medium Pure – Selle putteri olen alles hiljuti kasutusele võtnud, kuid erinevus on väga suuresti märgatav. Kaugemalt puttides tuleb selle ketta hõljuvus väga hästi esile. Minu arvates on tänu suurele hõljuvusele purega palju lihtsam kaugputte sisse visata ning kindlasti on pärast putteri vahetust minu OCP protsent suurenenud.
Grand Trust – Jällegi üsna uus ketas minu kotis. See ketas sobib mulle hästi kätte ja on väga mugav. Tal on minu jaoks kindel lennujoon – väiksest hyzerist sirgeks ja lõpus kindel fade. Täpselt ideaalne ketas tagantkäega lähenemiseks.
Grand Grace – See ketas leidis oma tee minu kotti juba eelmise hooaja keskel. Uueväärsemat ketast võrdleksin Trusti joonega, kus viskan ketta hyzerist välja, ketas läheb sirgu ja lõpetab kindla fadega, lennujoon on vaid pikem. Sissemängitud Grace saan nüüdseks kasutada juba nö flippavateks ja max distantsi vajavateks viseteks.
Viis ketast alustavale mängijale, et mängu nautimine oleks maksimaalne. Mida soovitaksid ja miks?
Medium Pure - ketas ja plastik on puttimiseks väga mugavad. Pure hõljub kergelt ka siis, kui alustajal ei ole veel nii palju spinni käes.
Opto Fuse – suure hõljuvusega alastabiilne ketas. Seda ketast soovitaksin alustavale mängijale täitsa esimeseks kettaks. Tänu oma omadustele võiks alustajal olla Fuset lihtsam visata kui mõnda teist ketast ning Fuse ei fade lõpus nii palju paremale/vasakule.
Opto Anchor – kindlasti tekib rajal olukordi, mis vajavad kindla lõpufadega lähenemisi. Selle jaoks sobib väga hästi Anchor. Alustaval mängijal võib tehnika puudusest tekkida viskeid, kus visatakse ketas hyzeri asemel anhyzeris välja, kuid ülestabiilne Anchor peaks selle vea andestama ning oma lennu lõpus ikkagi tagasi loodetud suunda fadema.
Lucid Vandal – olen Vandaliga ise väga palju tööd teinud, kuid kahjuks ei näe väga palju inimesi seda ketast kasutamas. Mina soovitan kõikidel uutel mängijatel fairwaydest just Vandali proovida. Tegemist on kiirus 9 kettaga, mis võiks sissemängituna alustava mängija käes olla üsna lennujoone lõpuni sirgelt lendav ketas.
Gold Sapphire – mina soovitaksin seda ketast esimeseks nö kiiremaks kettaks alustavale mängijale. Tegemist on kiirus 10 draiveriga, mille kaal on keskmisest draiveri kaalust natukene väiksem. Ketta äär on kitsam, mis peaks mugavalt kätte mahtuma. Kuna alustava mängija ajastus, käe kiirus ja tehnika ei võimalda kohe kaugele visata, siis oma esimesed pikemad distantsid võiks saavutada just Sapphirega. Olen ise näinud, kuidas see ketas hõljub ja lendab väga hästi ka just alustavatel mängijatel.
Kolm soovitust alustavale mängijale, mida silmas pidada?
Ohutus – kõige tähtsam asi discgolfi rajal, millele ei pruugi alustaval mängijal kohe mõtted minna. Kui näed, et kuskil raja kõrval kõnnivad inimesed ja sinu ebaõnnestunud vise võib nende suunas lennata, siis tuleb oodata või inimesi teavitada. Oma grupiga rada mängides on mängukord alati sellel, kelle ketas on korvi suhtes kõige kaugemale jäänud, ning sõbrad seisavad tema seljataga. Niimoodi väldime üksteise vigastamist.
Mängurõõm – inimesed alustavad discgolfi mängimist enamasti ikka sellepärast, et see tundub huvitav ja lõbus ajaveetmise viis sõpradega. Ajapikku tekivad mingid oskused ja ootused enda suhtes. Ära mine endast välja, kui kõik alati välja ei tule, sest halva tujuga disci mängida ei ole mõtet. Ürita ebaõnnestumistest õppida ja õnnestumiste üle rõõmu tunda.
Kui tundub, et proovid ja proovid aga ketas ikka kuidagi ei lenda, siis küsi edasijõudnud sõpradelt nõu. Kui see ka ei aita, siis soovitan professionaalselt mängijalt eratrenni küsida. Kui saad alustades kasulikke näpunäiteid, on palju kergem omale sobilik tehnika välja arendada, kui hiljem tehnilisi vigu ümber hakata õppima.
Foto: Mauri Levandi
Kuidas valmistuda hooajaks, kui väljas on talv, lumi ja korralikud miinuskraadid?
Eesti offseasonil hooajaks valmistuda on keeruline. Mina ei mõtle talvel discgolfi mängides sellele, kas mul on 5 kihti seljas mugav või mitte. Minu jaoks on soojas olemine kõige tähtsam, seega läheb väga palju riideid selga + paksud talvesaapad + kindasoojendid.
Mängimas käies valin selliseid radu, mille tiialasid hooldatakse regulaarselt. Libeda pealt visata on ohtlik ning libedusega viskan juba alateadlikult aeglasema liigutusega. Libedaga on võimalik kasutada ka erinevaid jääkingi ja naelu taldade all, kuid peab arvestama, et teatud visketehnikate puhul võib liigne haakumine põlvedele halvasti mõjuda.
Lumega lintide kasutamine pole mängijate seas väga populaarne, kuid ketaste lumme kaotamine on väga aktuaalne. Sellepärast tuleb tiialalt koheselt võimalikult täpne maandumispunkt mingi puu või põõsa järgi meelde jätta ja kohale jõudes kohe enne ära tallumist ketta sisenemise jälgi otsima hakata. Kauem otsides võib suunataju ära kaduda, ning uuesti tiialalt viskejoone vaatlemine võib abiks olla. Väga soovitav on pikemate radade puhul ka spotterit kasutada.
Putitrenni pole miinuskraadidega võimalik väljas teha, kuna ranne ja sõrmed külmuvad kiiresti. Õnneks on nii Tartus Discgolfaris kui Tallinnas Discgolf.ee keskuses võimalik ka sisetingimustes putitrenni teha. Mina teen isiklikult korraga kuni 45 min putti, kuna lõpuks väsib nii käsi kui aju ära ning tulemus pole enam nii täpne.
Sinu 2021. hooaja kolm märkimisväärset saavutust?
Euroopa Meistrivõistlused 4. koht – see on kindlasti minu jaoks aasta võistlus. See tunne, mida ma Euroopa Meistrivõistlustel võisteldes tundsin oli minu jaoks midagi uut. See kõik tundus nii suur ja võimas ja midagi sellist, millega ma pole varem discgolfi maastikul kokku puutunud. Euroopakatel võistelda oli VÕIMAS ja ma sain sealt kirjeldamatuid emotsioone.
Eesti Meistrivõistlused 1. koht – jällegi üks unistuse täitumine. Suutsin nii stabiilse mänguga ennast ka üllatada. Ma usun, et minu Eestikate viimane ring oli vajalik täpselt nii läbi kogeda ja ma loodan, et oskan sellest õppida. Selliseid olukordi ei ole võimalik ette treenida, vaid need on vaja läbi elada, et saada vaimselt tugevamaks mängijaks. Mul on tohutult hea meel kõigi eesti discgolfarite toetuse ja heade sõnade üle, Te ei kujuta ette, kui tähtis see minu jaoks on ja ma ei oskagi Teid kohe ära tänada.
Foto: Margit Kurvits
Latitude 64 Pro tiimilepingu saamine – see tundub mulle siiamaani uskumatu ja ma täpselt ei saa aru, kas see on mulle päriselt ka kohale jõudnud, et ma olen järgmine hooaeg USAs tuuritav professionaalne discgolfar. Minu leping on heaks näiteks, kui tähtis on tutvused ja ka Eesti tasemel tiimi kuulumine.