Kui ehk mõni pakib talve ja lume saabudes oma discgolfi varustuse kevadet ootama, siis suurem osa mängijatest naudivad discgolfi ka lumistemas ja külmemates oludes. Aga kuidas talvisel hooajal discgolf endale nauditavamaks muuta?
Ilmselt kõige olulisem rõhk on riietusel. Ei ole halba ilma vaid vale riietus! Teame ju kõik, et nii pea, kui keha ära jahtub, hakkab külm ja visked ei tule enam nii hästi välja ja keskendumine kaob.
Hoia jalad ja käed soojas! Kui käed ja jalad on soojad, siis ei levi külmatunne nii kergelt kehasse. Parimateks märksõnadeks on siinjuures veekindlad jalanõud ja soojad labakindad ning miks mitte ka veekindlad sokid! Erinevatest spordi- ja matkapoodidest leiab juba väga hea valiku veekindlaid jalanõusi. Lisaks võiks jälgida ka kindlasti tallamustrit ning et jalanõul oleks pigem kõrgem säär, et vähendada lume sattumine jalatsisse.
Kinnaste poole pealt on arvamusi mitmeid, aga eelistuseks võiksid olla soojad labakindad, kuhu vajadusel saaks sisse panna ka soojakotid, mida leidub matka- ja kalastuspoodides, näiteks siin. Veekindlad sokid pole ilmselt veel nii levinud, aga tasub see investeering teha, sest need tõesti toimivad! Ühed, mida kindlasti julgeks soovitada on just need veekindlad sokid Militaarpoest.
Kui jõuame üldiselt riietuseni, siis võiks märksõnaks olla kihiline riietumine. Kihiline riietumine tähendab seda, et üksteise peale pannakse mitu kihti riideid, samuti saab riiete kihtide vahel õhk liikuda ja see reguleerib ka seda, et ei hakkaks liiga külm või liiga palav.
Aluskiht ehk soe pesu: juhib kehaniiskust sinu nahalt eemale.
Soojustuskiht: säilitab kehatemperatuuri, et kaitsta sind külma eest.
Kaitsekiht: kaitseb sind vihma ja tuule eest.
Kui riietus on paigas, siis järgmiseks soovituseks oleks hoida kettaid öösel jahedas või näiteks autos. Sellisel juhul ei jää lumi ketaste alla kinni ning lumest puhastamisvaev on väiksem.
Teatavasti on jahedamas kettad alastabiilsemad, mis tõttu võib mõni eelistada kangemaid kettaid. Teisalt on talvel meie viskeliigutused aeglasemad ning võib tunduda vastupidiselt, et alastabiilsemad kettad on hoopis ülstabiilsemad.
Kui sa oled pigem alustavam mängija või ei suuda alati oma kettalendu lõpuni jälgida, siis on mõistlik kinnitada ketaste alla lindid, milleks sobib kenasti pakkepael. Kleebitud lindid jäävad lume peale ning nii on kergem ketast leida. PS! Kui paigaldad linte, siis vali lintide pikkus vastavalt lume paksusele. Liiga lühikesest nöörist pole palju kasu!
Kui sulle aga lintidega ei meeldi mängida, siis tasub talvel visata erksama värviga kettaid ning kindlasti jälgida ketta lendu lõpuni ning võtta ka ketta maandumiskoha juures mõni orientiir, et oleks lihtsam meelde jätta, kuhu ketas maandus. Lisaks tasub rahulikult vaadata lumel olevaid kettajälgi, sest tihti peale kaob ketas lume alla üpriski märkamatult! Et kiirendada mängukulgu, tasub ette saata ka spotter, kes jälgib, kuhu kettad kukuvad.
Talvel mängides tasub alati jalgealune üle vaadata, et tagada ohutus. Lume alt võib ootamatult välja ilmuda mõni känd, oks või on lihtsalt lume all peidus jää. Libeduse vastu tasub endaga rajale kaasa haarata ka rätikuid, mida saab asetada viske ajaks jalge alla, et tekitada kindlam jalgealune. Libeduse vältimiseks võib kasutada ka spetsiaalseid naelikuid, mis kinnitatakse jalanõude külge, siinkohal ole aga ettevaatlik, et sa liiga hea pidavuse tõttu oma põlve ei vigastaks!
Harjutada võiks rohkem ka koha pealt viskamist, sest lume ja libedaga on viskekontroll ja tunnetus parem, lisaks ka ohutum. Kindlasti tasub arvestada maapinda ka ketta maandumiskohal. Kui maapind on jäine, siis skippab ketas väga kergesti ja vastupidi, kui on palju lund, siis jääb ketas suure tõenäosusega sinna, kuhu kukkus.
PS! Ära unusta sooja teed termosega!