Möödunud nädalavahetusel toimus järjekordne Open de España, kuhu nii mõnigi eestlane on Eesti talve eest põgenenud juba 5. aastat järjest. See sai ka põhjuseks, miks tekkis mõte, et läheks õige vaataks üle, mis neid sinna ikka ja jälle tagasi kutsub. Mõeldud-tehtud!
Reisi hakkasime orgunnima kohe kui registreerimine avanes (oktoobris) – lennupiletid, majutus, autorent, kuna rusikareegel on ikka, et mida varem jaole saad, seda paremad hinnad ja ka valikud. Panime kokku seitsmese pundi (loe: kohale jõudis meist kuus), kellega oli hea kulud ära jagada ning noh, seltskond peab ka hea olema!
Paar kuud möödus nagu silmapilgutus ja äkitselt olimegi Tallinna Lennujaamas, kus alustasime oma reisi kolmapäeva hommikul kella poole viie paiku. Nii minnes kui tulles olid meie lennud läbi Frankfurdi, mis tõttu lendasime kokku 4 erinevat lendu. Frankfurti saabudes oli tore äratundmisrõõm kui siit ja sealt hakkasid rahva seast eristuma tuttavad näod, igaühel discgolfi koti küljes vihmavarjud nagu lipukesed, mille järgi tundsid omad juba kaugelt ära.
Kuna praeguse Covid-teemaga on üpriski keerulised lood ja nakatunuid lisandub igast ilmakaarest, siis olid lennueelsed päevad üpriski stressirohked. Oli meil juba eelnevalt teada, et Hispaania jaoks on Eesti hetkel high risk piirkond, mistõttu tehti Bilbao lennujaamas enne ametlikult riiki pääsemist kõikidele eestlastele Covid-kiirtest. Reisi üks pingelisemaid kogemusi ilmselt oligi see, kus iga eestlane ükshaaval kõrvale võeti, kiirtest tehti ja siis umbes viieks minutiks ootama pandi. Ütleme nii, et ärevust oli õhus tunda! Lõpp hea, kõik hea – pääsesime kõik riiki sisse!
Kuna meie valisime oma marsruudiks Bilbao – Oviedo, siis tuli ette võtta umbes 300 km pikkune autosõit, mis kulges mööda Hispaania põhjarannikut. Esmakordselt Hispaanias olles möödus esimene tund kindlasti ohhetades ja ahhetades, sest vaated on seal lausa imelised! Bilbaost Oviedosse viis mõnus kiirtee ning ei pidanud muretsema ummikute ega möödasõitude pärast.
Ööbimine meie pundil oli Oviedo vanalinnas, kuhu sättisime ennast sisse 4 ööks (viimane öö ööbisime Bilbaos). Majutusest rajale oli läbi linna autoga minnes maksimaalselt 10 minutit, seega hea tahtmise korral oleks võinud ka jalutuskäigu rajale ette võtta.
Rada ise on tehtud Oviedo küljel asuvasse kaunisse parki, kus avaneb piltilusaid vaateid igas suunas. Kõrguste vahe on rajal meeletu (loe: Tehvandi level 10) – enamus viskeid on mäest üles või mäest alla ning õnnetu roll mäest alla 30–40 m oli tavaline nähtus. Samuti polnud ka ükski korv tasasel maal – korvide taga on tõus või korralik langus ning igal putil pidi seda arvestama! Raja tegid kindlasti raskeks ka mitmed-mitmed ob ja hazard alad, kuhu oli kerge sattuda ning tihtipeale asjaoludel, mis ei tulenenud suuresti sinust endast.
Oviedo rada on füüsiliselt väga raske, siis tegime igal päeval ühe ringi, mis tähendas, et treeningringe tuli kokku 2. Õhtupoolikud olid meil alati vabad ning siis oli aega ka kohaliku elu ja meluga tutvuda ning võib öelda, et seikluseid jätkus!
Eelnevatel aastatel on traditsiooniks saanud ka eestlaste ühine õhtusöök, kus natuke aeg maha võtta, muljetada ja võib-olla nii mõnegagi lähemalt tutvust teha - nii ka see aasta.
Kuna praegune aastaaeg on Oviedos väga kevadine, siis on linna väga mõnus uudistada just ringi jalutades. Linn on väga puhas ja omamoodi armas. Palju vaateaknaid erinevate saia-, lihatoodete ja veinidega, mis Hispaanias on väga populaarne. Söögikohtades pakuti enamasti liha, liha ja veelkord liha! Kuigi hetkel on hispaanlaste jaoks pigem jahedam aeg, siis sellegipoolest on väliterrassid ja pargid inimesi täis. Kuna Oviedo väga välisturistide piirkond pole, siis inglise keelega oli kohati väga raske hakkama saada, sest väga suur osa elanikest inglise keelt lihtsalt ei räägi. Seega tasub mõningad hispaaniakeelsed väljendid selgeks õppida!
Ilmaga kostitati meid kuuldavasti hästi. Kuigi esimesel päeval liikus tuult küll nagu avamerel, siis soojakraade oli see-eest aga kõige paremal päeval umbes +20, mis Eesti talvest tulles tundus juba paradiis. Lisaks kevadine Oviedo oma muru- ja lillelõhnaga – kujutage ainult ette! Kõige kehvema ilma saimegi ilmselt esimesel võistluspäeval – korralik tuul ja vihm ning võin julgelt öelda, et ring polnud seetõttu ka üldse nii nauditav ja märk jäi kindlasti ka tulemustesse. Aga kui need miinused kõrvale jätta, siis tegelikult oli mõnus ja soe – enamus päevad sai olla pusa väel või lausa lühemate riietega. Päikesepaitust oli ka kõikide eestlaste põskedelt näha!
Võistlus ise oli üles seatud tee-times stardiga ning võistlusringe oli 3 – igal päeval 1 ring. Kusjuures võistlustulle läks lausa 34 eestlast!
Viimasel võistluspäeval oli uhke tunne kui igas divisjonis oli liiderpuulis eestlasi rohkem kui teisi. MP40 ja FPO divisjonis läks liiderpuulis teele lausa 4 eestlast ja nagu Madli Vaht ütles, siis tunne nagu oleks mõnel EDGL etapil, lihtsalt Hispaanias.
Võistluspinget jätkus igas divisjonis viimase korvini ning MP40 klassis läks lausa esikoht ümber mängimisele, seda siis Eno Juuli ja Marko Naritsa vahel.
Open de España 2022 eestlaste tulemused:
FPO divisjonis tuli eestlastele kolmikvõit: 1. koht Madli Vaht, 2. koht Eleri Pastak ning 3. koht Kristi Unt. MP40 klassis tõi 1. koha võidu koju Eno Juul ja 2. koha Marko Narits.
MPO divisjonis näitas head minekut Markus Saarepuu ning võitis kindlalt esikoha tiitli. MA1 klassis oli mitmeid eestlaseid, seekord parimateks aga Kaarel Põldmaa 1. koht ning 2. koht Martin Sepp. Õnnitlused kõikidele võitjatele!
Kokkuvõttes võiks öelda, et rada on tõesti kaunis, väljakutsuv ja arendav! Ma arvan, et see on just selline rada, mida igaüks teist võiks kunagi mängida proovida, sest Eestis selle sarnast kindlasti ei leia. Samuti ei suuda videopilt kahjuks reaalsust niimoodi edastada, seega tasub kindlasti kohapeale ise vaatama minna! Eelarve poolest arvan, et pole just kõige odavam reis, aga kindlasti mitte ka kõige kallim, et kui varakult planeerima hakata ja osadena maksta, siis on võimalik väga mõistlikult hakkama saada. Open de España on kindlasti võistlus, kuhu plaanin tulevikus jälle tagasi minna (lihtsalt natuke peab ilma planeerima)!
Jätan siia ka näidis eelarve, et oleks pilt ees, mis üks selline nädalalõpp discgolfiga võiks maksma minna:
Osavõtutasu – 85 €
Lennupiletid koos pagasiga – 260 €
Majutus – 133 €
Autorent, parkimine ja kütus – 90 €
Elu ja melu – üldine hinnatase tundus mulle üpriski sarnane Eesti hindadega, seega kulu söökidele ja jookidele on sama, mis Eestis.
Kohtume järgmine aasta Oviedos?