2023 hooajal Team 64 Eestiga liitunud Kaire Tekku hooaega võib nimetada igati kuldseks - Eesti meistritiitleid riputati kaela lausa 3 ning nimetada saab ka mitmeid teisi poodiumikohti. Lisaks valiti Kaire ka Eesti koondisesse ning võimalus oli esindada FP40 divisjoni Mastersite MM-il. Nagu hooaja alguses sai unistatud astus Kaire ka USA pinnale.
Sinu äsja lõppenud hooaja võib pidada väga edukaks - erinevad poodiumikohad, sealhulgas mitmed meistritiitlid ja kuldmedalid. Kuidas jäid käesoleva hooajaga rahule ja kuidas selle kokku võtaksid (parimad tulemused, suurimad altminekud)?
Kui Talvised Eesti Meistrivõistlused välja jätta, siis algas hooaeg väga hästi. Esimesel Eesti Pro Karikaetapil Holstre-Pollis sain ümbermängimisel II koha ja pääsme Eesti Meistrivõistlustele. Jõulumäe etapp tuli kahjuks vahele jätta, kuna õnnestus saada Covid-19. Järgmised etapid aga läksid ka hästi: Mäetaguse etapil sain oma esimese FPO divisjoni võidu ning Elva etapil III koha.
Sel hooajal osalesin ka mitmel Euroopa Pro Tuuri etapil: Copenhagen Open, Belgian Open, Estonian Open. Estonian Open oli mulle täielik altminek. Tulla avatud Mäetaguse rajalt metsarajale oli mentaalselt ootamatult raske.
Vahepeal, kusagil maikuus, otsustasime Viktoria ja Evega, et osaleme Mastersite MM-il USA-s ja selle otsuse üle on mul väga hea meel. USA kogemuse vastu ei vahetaks ma midagi. Kindlasti ei realiseerinud ma seal oma oskusi, aga kogemuse mõttes oli see hindamatu ja tundsin end sealsete inimestega väga koduselt.
Peale USA sõitsin kohe Ida-Virumaale, Eesti Seeniorite Meistrivõistlustele, kus mul õnnestus kaks väga head ringi ja tasuks kuldmedal FP40 divisjonis. Minu eesmärk oli mängida üle oma PDGA reitingu ja selle ma ka täitsin.
Augusti teises pooles esindasin Eestit Mastersite Euroopa Meistrivõistlustel Ungaris. Enne finaalringi olin mänginud head discgolfi ja mul oli kuue viskeline edu, aga finaalis sulas see edu kiiresti ja lõpuks lõpetasin kolmanda koha ja pisaratega. Nüüdseks on see minu jaoks üks suur õpetlik kogemus terveks eluks ja vaadates tagasi, olin siiski väga tubli, mängides taas tugevalt üle oma PDGA reitingu.
Hooaja lõpp Eesti Paarismeistrivõistlustel ja Pro Karikaetapi finaal osutusid mulle väga edukaks. Kokkuvõttes võib öelda, et polnud sel hooajal midagi viga ja olen motiveeritud edasi arenema.
Mis Sind selle hooaja juures enim üllatas – nii positiivselt kui negatiivselt?
Positiivselt üllatas see, et suutsin Eesti Pro Karikaetappidel head stabiilsust näidata. Minu soov oli pakkuda top naistele konkurentsi, aga et ma suudan igal etapil poodiumile end mängida ja tulla kokkuvõttes üldvõitjaks oli mulle meeldiv üllatus.
Negatiivne pool oli mu putt - ketta korvi saatmine võrreldes eelmise aastaga oli väga ebastabiilne ja ma ei saanud kaua aega aru, mida ma võrreldes eelmise aastaga teisiti teen. Kui ma lõpuks arusaamisele jõudsin, siis läks veel tükk aega, et saada tagasi usaldus.
Foto: Marika Salmi
Kaua oled discgolfi mänginud, sinu eelnev taust? Mis on sinu kiire arengu saldus?
Koolis olin kibe käsi palliviskes, armastasin väga rahvastepalli, mängisin korvpalli ja mõnel korral esindasin põhikooli ka odaviskes. Ehk siis viskealad on mulle alati sobinud ja meeldinud. Aga kuidagi läks hoopis nii, et ma sattusin kõrgkooli ajal jalgpalli mängima ja mängisin seda kokku kolmteist hooaega, kümme hooaega Fc Floras ja kolm hooaega Pärnu JK. Paralleelselt jalgpallile hakkasin ka Ultimate Frisbeet mängima, mida harrastasin viis aastat kuni tuli Covid-19 ja minu meeskonnaspordi teekond katkes. Selle asemel hakkasin käima iga päev jooksmas ja sõitsin palju jalgrattaga.
2021. aasta augustis oli mul pikalt suur nohu ja tuli jooksmisest paus teha. Nii võtsin kolm ketast, läksin nendega Järve rajale ja enam tagasi pole vaadanud. Novembri alguses osalesin juba Järve nädalamängul, kuna sõbranna ütles, et üks asi on ise mängida ja teine asi võistluspingega. Paar nädalat hiljem tegin juba ka PDGA, et osaleda Discland Starsil.
Sa oled tuntud kui tulihingeline treenija. Pigem kohtab sind rohkem platsitrenne ja treeningringe tegemas kui lihtsalt nädalamängudel osalemas. Milline näeb välja sinu igapäevane treening, millele pöörad enim tähelepanu ning milline treening eelseisvaks võistluseks?
Platsil trenne ma sel hooajal nii palju ei jõudnud teha kui eelmisel aastal kuna võistluskalender oli tihedam. Aga kui ma läksin, siis sel hooajal jätsin driverid koju, viskasin vaid puttereid ja keskmaakettaid. Tihti juhtus see, et ma kippusin jubedalt kaugust püüdma, tehniliselt läks jubedalt punnitamiseks ja pilt oli väga kole. Lisaks keskmise sõrme kõõlus hakkas valu tegema.
Platsile minnes oli mul alati kindel plaan, mida ma soovin treenida. Enamasti oli see tehnika hetkseisu üle vaatamine ja paari uue asja katsetamine. Või proovisin al’a ülemineva kettaga hyzer flip viskeid eeskäega, mis on hetkel üks mu puudus, kuna rakendan liiga palju jõudu ja keeran kettad ise üle.
Kindlasti mida ma platsil alati treenisin oli täpsus ja aegajalt võtsin lihtsalt uued kettad kaasa, et neid iga nurga alt tundma õppida. Kas annuka vise jääb lõpuni üleminevaks, millega saab kindlalt flexida, mida teeb ketas tugeva tuulega jne.
Kuidas tunned, et on vahepeal muutunud Sinu mäng (nii füüsilise kui vaimse poole pealt)? Mille puhul tunned, et oled tugevamaks saanud, mis vajaks veel lihvimist ja tähelepanu?
Minu mäng muutus hooaja käigus kindlasti küpsemaks, esiteks tegin sel aastal juba palju paremini oma mänguplaane. Kui on hea läbimõeldud plaan, siis on kohe palju pingevabam mängida! Muidugi juhtus, et võistluskäigus sain aru, et olen oma plaaniga siin-seal eksinud, kuna ei arvestanud, et võistluspingega on viskeid palju tugevamad ja valitud kettad jäid lahjaks.
Nüüdseks mängin ma võrdselt eeskäe kui tagakäega ja tunnen, et see annab mulle suuremaid ja seeläbi paremaid valikuvõimalusi. Lisaks tunnen oma kettaid palju paremini kui kunagi varem ja tuulega ma enam mängida ei karda. Kui on väga tuuline, siis see tekitab minus hoopis mõnusat elevust.
Vihmaga mäng oli mul sel hooajal väga stressirohke ja selletõttu ma paaril korral täiesti kaotasin oma mängu. Suutsin vaid mõelda sellele, kuidas ketast kuivaks saada ja et ketas liiga vara käest ei libiseks. Ehk see on asi, millega tuleb lisaks tegeleda ja leida just mulle sobilikud vahendid. Ja muidugi tegelen edasi oma visketehnika ja ajastamisega.
Vaimse poole pealt ma usun, et mul on vaja vaid rohkem kogemusi ja aega, küll vaim siis püsib ka tugev pingelistel hetkedel.
Foto: Kristjan Noormets
Keda näed hetkel oma suurimate konkurentidena ja miks?
Olen jõudnud arusaamiseni, et olen ise iseenda suurim konkurent. Kui ma lasen enne viset või lausa viske hetkel tulla pähe mõttel, aga võib-olla ma ei taba liini, võib-olla ma eksin putil, siis ma ka eksin.
Sinu In the bag ketaste list. Millised neist on sinu go-to kettad?
Hooajal jooksul olen katsetanud väga paljusid erinevaid kettaid. Uute ketastena olen palju visanud Felonit, Rive, Sergeanti, Fuse, Bolti, Havoci, Savorit. Ballista on muutnud üheks mu põhiliseks kaugmaakettaks ja eelmise aasta lemmik ketas Escape on hoopis kotist välja jäänud.
Minu koti sisu hetkel: Harp, Justice Lucid Ice, Judge, Pure Gold-X, Savior, Fuse, Claymore, Compass, Verdict, Explorer, Saint Pro, Felon, Felon Air, Jade, Havoc, Bolt, Grace, Ballista, Sword Orbit, Sergeant, Rive.
Kui saaksid valida oma Signature Series ketta, siis mis see oleks?
Hetkel oleks see Felon. Minu uus lemmik kotis, mida viskan nii ees- kui tagantkäega. Aga mul on üks uus lemmik veel Fuse, mis mulle hakkas väga meeldima USA-s ja mida kasutasin palju EM-il metsa tunnelites.
Millised on sinu suured sihid discgolfis, mille nimel treenid ja vaeva näed?
Hetkel näen endas veel nii palju asju, mis vajavad parandamist, aega ja kogemusi. Minu eesmärk oleks jõuda nii kaugele, et ma mängus ei peaks ükski kord tundma hirmu, et see on nüüd vise, mis mul välja ei tule, et kas ma tõmban eeskäega vasakule, tagakäega paremale, avan keha liiga vara jne. Viskealad ja täpsus olnud minu tugevus ja ma tean, et ma olen suuteline paremaks ja see on olnud mulle suureks motivaatoriks.
Kas oled juba jõudnud mõelda järgmisele hooajale?
Hetkel ootan PDGA Euroopa ja Euroopa Pro Tuuri kalendrit, et plaane seadma hakata. Kindlasti soovin end taas proovile panna välismaal.
Team 64 Eesti mängijale Kairele saab kaasa elada instagrammi vahendusel: kaire.tekku
Ikka soosivat taganttuult!