Ok, härrad ja prouad diski loopijad, nüüd paluks Teil samuti sõna sekka öelda. Ülestabiilne, alastabiilne, kange, lahja – kuidas keegi seda nimetab, aga põhimõtteliselt iga vähegi mängupäevi näinud mängija teab, mida me selle alla mõtleme. Ükskord ennemuistel ajal, kui nädalamänge sai veel ilma koroonapassita mängitud, küsis üks algaja kettamees mu käest, et “Vabandust, mida see kange ketas tähendab, mida sa just mainisid enne, kui see sinna võssi lendas?” Enne vastamist mõtlesin, et võtan väikse poolsekundit omale ego aja ja naudin kerget hetke: keegi actually küsis mu käest nõu! Siis aga lajatasin: “Noh, üks töörnib, teine feidib, et kui sa annad talle nurka ja siis ta teeb seda hyzerflippi...” Ühesõnaga, vana vaatas mind, nagu füüsika kontrolltööd, kus laelamp tundub ka mõistvam, kui see mis paberil kirjas.
Aga nali naljaks. Noorhärral oli tõsine soov saada selgeks, mida see kange ja lahja asi siis tähendab. Ostis omale kettad ka e-poest - algajatele mõeldud kettad. Saan aru, et siiani soovitatakse algajatel kasutada pigem lahjemaid ehk alastabiilsemaid kettaid. Need on siis need kettad, mille eelviimane number on miinuses. Mida suurem miinus, seda lahjem ta on. Miks? Sest need ei keera korraliku viske puhul nii kiiresti lõpus ära. Rõhk on sõnal “korraliku”. Seda muidugi juhul, kui algaja suudab selle ketta kohe õige tehnikaga teele saata. Vastasel juhul lendab see ketas griplocki meenutava viskena paremale või vasakule marju korjama. Distantsi, nagu iga ketta kirjeldus lubab, tuleb võibolla juurde küll, aga kahjuks mitte korvi suunas. Väga lihtne rollerisse visata!
Äkki peaks siis hoopis kangema ehk ülestabiilsema ketta võtma? Kui mõni veel ei tea, siis diski teeb “kangeks” viimane number kettal. Mida suurem, seda ülestabiilsem. Seda lennutades vähemalt griplockides (jääb viske liigutuse lõppfaasis justkui kätte kinni) tuleb ketas teele tagasi, mitte ei jää metsa seeni otsima. Mida ülestabiilsem, seda rohkem andestab? Jah, võib nii öelda, aga olgu etteruttavalt öeldud, et see võib algajale mängijale hea tunde tekitada, aga kaugele sellise stiiliga kahjuks ei jõua. Olin ka kunagi samasugune, et viskasin vaid kangeid kettaid. Niikuinii griplockin seda või lihtsalt ei oska visata, ketas “andestab” mu vale visketehnika ja keerab end sõiduteele tagasi. Lahja ketta valides oleks see annukas jäänudki minema kuhugi suunas, kindasti mitte korvi suunas. Ahjaa, olgu siis ka mainitud, et “annukas” ehk anhyzer on kettale viske lõpus antav nurk, kus siis ketta välimine serv on kergelt üles poole.
Nüüd peaks olema kergelt lahti seletatud mida see kange ja lahja siis tähendab. Ühte siis soovitatakse algajale mängijale rohkem, kui teist. Aga miks? Toon näiteks oma naise (no see, et ta niigi hea naine on, saab teda alati näiteks ka tuua – no on hea naine!) ning algajatele soovitatud ketta Latitude 64 Diamond. Andsin selle talle kunagi kätte, ütlesin julgustavad sõnad kaasa, et see on idekas ketas sulle, pane nüüd teele. No teele pani küll, aga sekund hiljem oli see ketas rolleris ja otsis roosipõõsas okkaid taga. Algul arvasin, et see on lihtsalt algaja värk noh. Aga mida aega edasi, ei suutnud ta seda kunagi korralikult lendu saada. Ketas läks müüki. Müüki panin ka jutuga, et idekas ketas algajatele. Kuigi sisimas mõtlesin, et üks algaja oli just püsti hädas selle kettaga. Ok, liigume edasi. Proovisime F5´e. Sama teema. Ketas leidis järelturul omale uue omaniku. Liikusime üha stabiilsemate ja kangemate ketaste poole. Tunnistan, et distantsi ja mängukindlust tekkis naisel juurde. Kaotasime ta kettavalikust alastabiilsemad kettad (ühesõnaga viskasime välja need miinustega kettad) ja asendasime need ketastega, mille eelviimane number on 0 ja viimane vähemalt 2. Hetkel lennutab Saint Pro´d ja Musket´it väga hästi. Tema algelise viskestiili, mis pea 99% lõppeb annuka nurgaga, keeravad kettad end enne morodori lendu teele tagasi. Proovis ka üht Lucid Defenderit, näitasin talle, et see Sillu autogramm seal peal paneb lennule 50m otsa.. siis sai kurjaks, sest see lihanuga keeras juba 20m peal nii vasakule kui vähegi sai. Üle ka ei maksa pingutada. Musket käib küll.
Alati, kui loen mõne ketta kirjeldust või kuulen kuskil diskiaruteludes lauset, et see või too ketas on algajale sobilik, mõtlen endamisi, et kes iganes selle lause sinna kirjutanud on, kas ta ise algajana ka seda ketast lennutas? Ma kahtlen selles. Alastabiilset ketast peab oskama visata. Nii mõnigi edasijõudnud mängija ei suuda seda korrektselt teha, sest lahjemat ketast peaks viskama kerge hyzeriga. Hyzer tähendab siis vastupidiselt anhyzeryle, et ketta välimine serv on käest lahti lastes all pool. Nii palju kui mina olen näinud, lennutab algaja ketast alati annukaga minema, olgu see eeskäsi või tagur. Annukas ja lahja ketas tähendab algajatele mänguisu ära viimist. Mingit hyzerit ma ei ole siiani veel näinud. See sõna on pigem juba edasijõudnud mängija oskus. Algajad õpivad minu arvates lahjasi kettaid korralikult lennutama ajapikku, või mõnes trennis, kus teadjamad mängijad jagavad nippe. Alustaja peaks minema enne ketast proovima. Laena sõbralt üks alastabiilne ja ülestabilne ketas, tee kindlaks, milline on su olematu tehnika, kas lahjem ketas keerab rollerisse või tõepoolest paneb kilomeetri edasi. Või oled sa see “hall mass” ja teed oma esimesed visked annukaga ja just ülestabiilsem ketas lendab kaugemale. Siis alles mine ja soeta omale vastav valik. Kassi 12 on valikut küll ja veel!
Mis on õige ja mis vale, on see overstabiilne või understabiilne, jäägu iga algaja enda välja uurida, kuid jutu mõte on Teid mitte panna soetama kettaid nende kirjelduse järgi, vaid selle järgi, kuidas see ketas päriselt Su käes lendab. Iga algaja leiab tee rajale läbi mõne meiesuguse entusiasti, kellel kott kettaid täis. Võta, proovi ja tee oma järeldus. Noorhärra mu puulis sai ka peale arutelu mänguväliselt meie kettaid proovida ja taipas nii mõndagi, mida järgmiseks kettaks hoopis ostma peaks.
Nautige sügist ja kettad lendu!