Tasuta SmartPOST igale tellimusele

Keiro Jõgisalu: Discgolfi minevik, olevik ja lootusrikas tulevik

Keiro Jõgisalu: Discgolfi minevik, olevik ja lootusrikas tulevik

Olgu tegu lapse või täiskasvanuga, ilma ekraani ja internetita on aina keerulisem oma argipäeva ette kujutada. Sellest tulenevalt võib käesolevat nutiajastut peamiseks disc golfi populaarsust tõstvaks asjaoluks lugeda. Kõik me oleme kuulnud Simon Lizotte trikivisetest või tema võimest visata kettaid kaugemale kui enamik mängijatest, Eagle McMahoni eestkäe viskest ning tema küünarliigese hüpermobiilsusest, James Conradi maratonist tiialal, Paul „McBeast“ McBethi ideaalsetest võistlusringidest, Ricky Wysocki ja Kevin Jonesi kette purustavast puttimisest, Albert Tamme „Bazooka“ hüüdnime tekkimisest või Kristin Tattari maailma tippu tõusmisest. Kõik need hetked on jõudnud meieni läbi kaameraobjektiivi ning Youtube koos teiste sotsiaalmeedia platvormidega hoiab need momendid igal hetkel kättesaadavana. Kes ja kuidas seda kõike alustas?

Disc golfi algusele ei ole võimalik konkreetselt sõrmega näidata, sest juba 19. sajandi varajastel aastatel loobiti rõngakujulisi objekte märgitud punktidesse. Paljud peavad disc golfi isaks siiski meest nimega Ed Headrick. Tema patenteeritud kettad ja korvid olid need, mis kujundasid mängu selliseks nagu see tänasel päeval tuntud on. Korvid ja kettad olid valmis, aga sellega tema töö veel ei lõppenud. Lisaks mängu kujundamisele lõi Ed PDGA (Professional Disc Golf Association) organisatsiooni, mis on andmebaasiks kõikidele tulemustele ja mille alusel ülemaailmset paremusjärjestust tekitatakse. Tema oli selle organisatsiooni esimene liige ning Ed „Steady“ Headricki number #1 on tänaseni ametlikul lehel leitav. Peatselt peale organisatsiooni loomist hakkas Ed parimaid mängijaid kümnedollarilise tasu eest eluaegseks liikmeks kutsuma. Aastaga oli kogunenud veidi üle 300 liikme ning tänaseks on PDGA lehel registreeritud mängijaid üle 160 000 ning nendest aktiivsed orienteeruvalt 50 000. Sajandi lõpus andis Ed kogu PDGA haldamise üle tema poolt valitud mängijategrupile.


USA-s on disc golfi kultuur tugevalt välja arenenud tänu pikaajalisele tööle ning suurimad võistlused ja tuurid toimuvad ikkagi seal. Sellegipoolest võib tuntud superstaare kohata suvisel ajal ka Eestis või meie naaberriikides. Toimuvad erinevad koolitused, võistlused või näiteks ka lihtsalt tutvumispäevad, kus on võimalik signatuurkettaid osta ja oma kettale autogrammi küsida. Tutvusin esimest korda Ricky Wysocki, Kevin Jonesi ja James Conradiga peale 2019. aasta Estonian Openit ning juba sel hetkel oli arusaadav, et kui maailma tipus on iseloomult nii positiivsed, lõbusad ja sõbralikud mängijad, siis kasvab see sport nende ümber suurte hüpetega. Tänaseks on sotsiaalmeedias disc golfi jälgimas miljoneid inimesi ning igal maailma esikümnesse kuuluval mängijal on oma fännibaas koos tuhandete jälgijatega.

Milleeniumi suurima pandeemia põhjustaja COVID-19 on seadnud piirangud teiste sportidega tegelemiseks. Viirusest tulenevatest piirangutest on paljud avastamas või asendamas oma varasemat spordiala ketaste lennutamisega. Kuigi tegemist on tõsise viirusega, siis disc golfi arengule on see andnud hoogu juurde. Pühapäevasportlasi tekib üha enam ja enam – seda tõestab Disc Golf Metrixi kasutajate hulk ning osalejate arv sealses keskkonnas korraldatavatel võistlustel. Isiklikust kogemusest oskan öelda, et kui alustasin mängimist 2019. aasta suvel, siis oli tunduvalt lihtsam võistlustele pääseda kui aasta hiljem. Enam ei ole võimalik registreerimisega oodata – kui on hea võistlus, tuleb kiiresti ennast ära registreerida, muidu jääd üldse võimalusest ilma. Ketaste lennutamise tulevik tundub helge, olenemata, kas piirangute mõju avaldub ka edaspidiselt. Disc golf on kinnitanud oma kanna tugevalt Eesti pinnasesse.


Lugejatele küsimus, millest spekuleerime täpsemalt järgmises postituses, kas disc golf on mäng või sport?