Raimo Kimmel: Kuidas suurendada käe kiirust?

Raimo Kimmel: Kuidas suurendada käe kiirust?

Mind hakkas discgolfis paeluma teema, mis puudutab käe kiirust. Ei ei, mitte ketta kiirus, mida saab mõõta kiirusmõõturitega, vaid just käe kiirus. Olen sellest muidugi varem ju ka kuulnud ja sellest on Youtubes ka mitmeid videod. Näiteks avaldas 24.09.2021 Simon Lizotte katse "Does armspeed equal distance?!".  Või siis 26.02.2021 Disc Rehab kontolt avaldatud video “Improve arm speed and timing. Indoor disc golf training. TAP baseball training sock”.

Muide selle viimase video baasilt, mõni aeg tagasi kurtsin ühele tuttavale üldfüüsilise õppejõule, et ajastus on mul halb ja keha ei tule piisavalt taha jne. Ta tegi minuga samuti katse, kus pidin tennisepalliga tegema viskeliigutust ja suunama palli etteantud punkti. Pehmelt öeldes jäin hätta tabamisega aga selle katse käigus tuli välja just käe kiiruse teema, sest tennisepall lendas sihtmärgist mööda liigselt sisse tõmmatud vindi pärast. Ja no muidugi mingil määral ka palli käest vabastamise vale ajastuse pärast. Lühidalt, siis olen selle teemaga alles vastuste/lahenduste otsingute alguses.

Avastasin Apple App Storest äpi “Arm speed”, mida mõned korrad olen hiljuti ka kasutanud. Ehk siis Apple Watch on võimeline selle äpiga käe kiirust mõõtma. Ei julge kindlalt hetkel väita, et sealt tulevad andmed vastavad 100% tõele, aga kui Simon enda videos tunnistas, et 60 mph (96 km/h) pealt 70 mph (112 km/h) peale minek oli päris raske, siis minu maksimaalne kiirus hetkel on olnud 63 mph (101 km/h). Tema 60 mph tundus üsna rahulik tõmme. Mis aga natukene annab kinnitust, et võib olla selle äpiga saab midagi mõõta ja kindlaks teha küll, sest ilmselgelt minu tehnika ja kiirus ei ole võrreldavad tema omaga. Samuti soetasin endale Powerball güropalli, millega proovin parandada randme-, sõrmede-, käevarre-, õlalihaste ja biitsepsi vastupidavust.

Siin üks refereeritud artikkel discgolfmentor.com lehelt, mis samuti kirjeldab käe kiirust eraldi ning selle olulisust tehnikas. Head lugemist ja kaasamõtlemist!

 

Kuidas suurendada käe kiirust?

Sõltumata sellest, kas teed discgolfiga esmakordselt tutvust või oled juba mõnda aega mänginud ning soovid oma oskuseid edasi arendada, võib sul olla tekkinud huvi selle vastu, kuidas käe kiirust kasvatada. Selleks on mitmeid viise, kuid erinevate tehnikate õppimine on selles võrrandis kriitilise tähtsusega. 

Kui kuuled discgolfi kontekstis sõna „kiirus“, siis on suur tõenäosus ja sealjuures täiesti loomulik, et mõtled esimese asjana sellele, kui kiiresti ketas lendab. Tegelikult on discgolfis olemas ka teistsugune kiirusetüüp: käe kiirus.

Käe kiiruse suurendamine on suurepäraseks viisiks viskekauguse kasvatamisel, sest lõppude lõpuks, mida kiiremini liigub sinu käsi, seda kiiremini vabaneb ketas viskel sinu haardest. See tähendab, et kettal pole mitte ainult rohkem hoogu, vaid see ka pöörleb rohkem, mis mõlemad aitavad viskele distantsi lisada.

 

Kuidas siis suurendada käe kiirust?

Korrektsel jalgade asetusel on vaja kaasata ka puusad. Kuigi esmapilgul võib pisut veidralt kõlada, et milleks on ketta viskamisel küll alakeha kaasata vaja, siis tegelikult ketta korrektseks viskamiseks ainult ülakehast ei piisa. Suur osa jõust ja volüümist, mis visete taha läheb peaks tegelikult tulema puusadest, keskkohast ja jalgadest. Kasutades neid suuri lihasgruppe ongi võimalik visetesse rohkem jõudu kaasata.

Puusade kaasamiseks visetel, proovi neid „koormata“ nõnda, et sätid oma keharaskust kogu viske tegemise ajal jalgadelt ja puusadelt ettepoole. Painuta põlvi ja lasku madalamale. Kui puusad on nõnda „koormatud“, nimetatakse seda suletud asendiks, mis tähendab, et puusad on rohkem viskega ristis kui selle suunas. Kineetiline energia salvestatakse seni kuni puusad on avatud, „koormamata“ asendis ehk viskesuunas. Selline puusade pööramine – suletud asendist avatud asendisse, sunnib ülakeha soovitud sihtmärgi poole pöörduma, muutes käe justkui piitsaks.

Discgolf.ee


Õlad tuleb pöörata viskeks valmistudes käeulatuses võimalikult lõpuni.
Pole vahet, kas käsil on eest- või tagantkäe vise, õlgade pööramine on oluline samm viskekauguse suurendamisel. Nüüd, mil puusad on „koormatud“, saab õlgade pööramise käigus ülakeha veelgi rohkem viskesse kaasatud. Jäta meelde, et need liigutused ei toimu samaaegselt. Õlad saavad osa viskejõust puusadelt ja keha keskosalt. 

Õlgade õigeks pööramiseks pööra õlad ketta nii-öelda tagasi tõmbamisel tagumise jala suunas. Hoia õlgu kindlasti ühel kõrgusel ja lõdvestunult – nad ei tohiks olla pinges. Pööramise käigus pööra ka oma pea tagumise jala poole ehk sihtmärgist eemale. Sinu ketas peaks kogu selle protsessi vältel olema maapinnaga tasaselt (flat) ja paralleelne. Nüüd siruta käsi välja ja valmistu järgmiseks sammuks – läbi tõmbamiseks. 


Veel enne järgmise sammu juurde liikumist tuleb juttu teha ühest discgolfis vägagi levinud veast. See on äärmiselt levinud probleemiks kui mängija keha jääb ketta ja sihtmärgi vahele ning see võib täielikult hävitada viske võimsuse ja kauguse. Inglise keeles kannab see nime rounding, mis tähendab, et ketas liigub mööda kõverat või ümmargust rada. See on tingitud sellest, et õlapööre toimub liiga varakult ning juhtõlg sulgub tihedalt keha külge. Ajastus on siinkohal kõik ehk tuleb jätkata tööd, et leida endale ja viskele sobiv rütm.

Käsi tuleb viskel korrektselt läbi tõmmata. Nüüd, mil puusad on „koormatud“, õlad on pööratud ja viskekäsi on sihtmärgist vastassuunas täielikult välja sirutatud, on kriitiline viske taga oleva võimsuse maksimeerimiseks rakendada nii pöörlevat kui lineaarset jõudu. Viimane tähendabki läbi tõmbamist. See koosneb mitmest hästi ajastatud liigutusest – ketas tuleks rinna eest läbi tõmmata, ideaalis peaks ketas liikudes jääma rindkere alla ning käsi peaks olema 90-kraadise nurga all.

Discgolf.ee

Kettale samaaegselt rakendatavate pöörlemis- ja lineaarsete jõudude tõttu, on ketta korrektsel viskamisel sellel suurem kiirendus, mis toobki endaga kaasa suurema kiiruse ja lõpuks ka pikema läbitud vahemaa.

Jõu kasvatamiseks on vaja oma keskosa treenida. Arvestades kogu seda juttu üla- ja alakeha kaasamisest käe kiiruse suurendamiseks, pole sugugi üllatuseks, et selle eelduseks on teatavate lihasgruppide treenimine ja tugevdamine. Olgugi, et discgolf kaasab mängimisel tegelikult tervet keha – peast jalataldadeni, taandub oluline jõud ikka inimese keskkohale, mille tugevus on viskel pöörlemisvõime aluseks.

Keskosa treenimiseks on soovituslik teha kõhulihaseid, planku, jalgadega jalgratta liigutust. Jooga ja pilates soodustavad samuti keskkoha ja sisemiste lihaste treenimist. Seljalihaste treenimiseks tasub teha raskustega erinevaid tõmbeid ja tõsteid, sealjuures ka lõuatõmbeid. Kuigi treeningutel mõningase raskuse kaasamine aitab käe kiirust suurendada, on võimalik tegelikult sama efekti saavutada ka ilma nendeta. 

Regulaarselt treenides hoiad end eemale suurtest vigastustest (pea meeles, enne trenni tuleb kindlasti venitada ja peale trenni lubada kehal taastuda!). Tugevamad lihased võrduvad discgolfis pikemate, tugevamate ja tõhusamate visetega.

Mille poolest erinevad ketta ja käe kiirus?

Ketta kiiruseks loetakse seda kiirust, millega ketas peaks lendama kui seda visatakse korrektselt. See sõltub erinevatest teguritest nagu kettatüübist, milline on ketta kiiruse näitaja, ketta kaalust, viske ajastusest, mängija vormist ja käe kiirusest. Kui ketta ja käe kiirust samaaegselt maksimeerida, on ketta lend stabiilne ja pikk.

Vastupidiselt levinud arvamusele, ei eelda käe kiirus mõõtmist mingisuguse spetsiaalse varustusega. Pigem on siinkohal mõeldud kiirust või hoogu, millega ketast rindkere alt läbi tõmmatakse. Ideaalis, mida kiiremini see toimub, seda kiiremini vabaneb käe haardest ketas ja seda kiiremini ja kaugemale ta lendab. Sugugi mitte üllatuslikult, sõltub käe kiirus mängija vormist. Kujuta oma kätt piitsana ette – kõige kiirem liigutus toimub kõige viimasel hetkel, just enne ketta haardest vabastamist. Kogu vise on üles ehitatud kineetilise energia kogumisele, mis just sellel hetkel vabastatakse.

On oluline meeles pidada, et käe kiirus sõltub ka sinu vanusest, treenituse tasemest, kogemusest ja soost. Sageli viskavad just mehed suurema ülakehas peituva jõu tõttu kettaid kaugemale kui naised. Sama on ka kogemusega – on ebatõenäoline, et alustav mängija viskab kogenud mängijast kaugemale.


Artikkel on refereeritud Discgolfmentor.com lehelt.

Foto: Celin Lannusalu @discgolfvisuals