Leon Sonnleitner, noor Austria discgolfimängija, kellega me aprillis intervjuu tegime, lootis 2024. hooajast palju. Ta plaanis Euroopas tuuritada ja võistelda ja näidata kogu maailmale, mida ta oskab. Paraku ei kulgenud hooaeg päris nii, nagu ta lootis. Rääkisime Leoniga väljakutsetest, õppetundidest ja olulistest muudatustest, sealhulgas sponsorist loobumisest ning segakoti kasutuselevõtust.
Millised olid sellel hooajal kõige suuremad väljakutsed ja kuidas need sinu mängu mõjutasid?
Ma lihtsalt pingutasin üle. Jaanuarist aprillini tegin liiga palju trenni ja vigastasin oma selga, mis pani hooaja algusele korraliku põntsu. Mul polnud piisavalt aega, et taastuda ja esimestel võistlustel sain mängida ainult tänu valuvaigistitele. See aga tõi tulemuseks muutused minu visketehnikas ja kahjuks mitte paremuse poole.
Samuti panin ise endale liiga suure surve peale - arvasin, et kuna olen nii palju tööd teinud, peavad ka tulemused tulema. Kokkuvõtteks võib öelda, et tegin lihtsalt palju halbasid otsuseid ja oleks pidanud kogu ettevalmistust ja hooaega rahulikumalt ja struktureeritumalt võtma, selle asemel et lihtsalt tundide kaupa harjutada ilma tulemusi nägemata.
Kui me aprillis rääkisime, mainisid, et pead oma mängu mentaalse osaga palju tööd tegema. Kuidas sellega läinud on?
Kui aus olla, siis ma ei tea. Tunnen, et mu vaimne mäng hoiab mind endiselt tagasi, kuigi olen selle kallal töötanud. Alles hiljuti avastasin uue skoorimise/mänguplaani meetodi, mida ma soovin, et oleksin varem kasutanud. Kuigi mõned asjad paranesid, oli minu vaimne mäng sel hooajal kokkuvõttes halvem kui kunagi varem.
Kas saaksid selle meetodi kohta rohkem rääkida?
Mental coach soovitas mul jagada rada kuueks kolmest rajast koosnevaks lõiguks. Enne iga lõigu alustamist mõtlen läbi, millise tulemusega ma realistlikult rahul oleksin, ja püüan välja mõelda, kus peaksin ründama ja kus on parem tagasihoidlikult mängida. See aitab mul olla veidi vähem perfektsionist ja mõningaid olukordi paremini kontrollida. Kuigi teen endiselt halbu otsuseid, olen märganud, et halbade otsuste lained on lühemaks jäänud.
Milline võistlus või hetk sellest hooajast kõige meeldejäävam on?
Kaks tõeliselt lahedat hetke tulevad kohe pähe! Heinolas mängisin viimasel ringil vihmasajus -5, mis tõi mind tagasi rahalisele kohale pärast kahte mitte-nii-head ringi, ja olin selle üle väga uhke. Samuti viskasin holari Ale 1. korvi. See rada on umbes 145 meetrit. Ale turniiri 2. voorus, see rada on umbes 145 meetrit pikk. Viskasin maksimumdistantsi tugevas hyzeris ja see tabas otse kettidesse.
Õppimiskogemuste osas tundub, et sain igast turniirist väärtuslikke õppetunde, nii et midagi konkreetset ei torka esile.
Otsustasid lõpetada koostöö Latitude 64-ga ja mängid nüüd segakotiga. Mis viis selle otsuseni ja kuidas sa end sellega praegu tunned?
Tahtsin lihtsalt pärast hooaja ebaõnnestumist vaimset muutust. Õnneks oli Latitude 64 väga mõistevja mõistlik. Olen selle eest väga tänulik, sest tean, et teised tehased poleks lasknud mul seda teha. Tunnen, et see oli kindlasti minu jaoks õige otsus.
Kuidas on segakott sinu mängu mõjutanud?
Kahjuks ei paranenud minu vorm kohe uute ketastega, haha. Kuid ma leian palju rõõmu uute ketaste õppimisest ja ma naudin uuesti discgolfi mängimist.
Millised on sinu praegused lemmikkettad ja kuidas sa võrdleksid neid Latitude 64 omadega?
Ma ei tunne, et oleks aus reklaamida teisi tootjaid, nii et ma ei soovi midagi välja tuua. Võin öelda, et minu kott on praegu väga mitmekesine ja ma kasutan paljude erinevate tootjate kettaid.
Leon Sonnleitner Krokhol Openil. DPGT l Marika Salmi pilt.
Kuidas valmistud järgmiseks hooajaks peale ebaõnnestunud eelmist? Kas on mingeid konkreetseid valdkondi, millele keskendud? Kas plaanid üldse professionaalse discgolfari unistuse poole pürgimist?
Mis puudutab ettevalmistust, siis olen juba hakanud vähem harjutama. Tunnen, et minu jaoks on parem võtta aega taastumiseks trennide vahel. See aitab mul ka järgmist mängimisvõimalust rohkem oodata.
Minu unistus ei ole kunagi olnud olla professionaal, minu eesmärk on alati olnud paremaks saada. Lähen sel talvel ülikooli, asun õppima sporti ja füüsikat. Oleksin kooli läinud igal juhul, hoolimata selle hooaja tulemustest. Usun, et haridus, või vähemalt mingi muu plaan B, on oluline - mitte keegi ei ole igavesti professionaalne sportlane.
Jätkan kõrvalt ka discgolfi mängimist ja proovin paremaks saada. Kui saan piisavalt heaks, et mõneks ajaks pro-tasemel tuuritada, siis võtan otsuse vastu sel hetkel, kui see võimalus tekib. Aga ma ei harjuta iga päev selle nimel, et professionaalseks discgolfariks saada. Ma harjutan, sest mulle meeldib paremaks saada ja mängust aru saada. Usun, et kui sa ei naudi mängu tundmaõppimise protsessi, ei ole see lõbus ja kui see ei ole lõbus, siis sa ei arene. Õppisin sel aastal seda valusalt.
Kuidas hoida üleval oma motivatsioonitaset, kui asjad ei lähe plaanipäraselt?
See on kindlasti raske, eriti kui oled tuuril. Sa ei saa lihtsalt pausi teha, sest pead valmistuma järgmiseks nädalavahetuseks. Kui mängu seest kaob lõbu, proovin teha pausi ja ootan, kuni tahan päriselt jälle mängida. Tavaliselt ei kulu selleks rohkem kui paar päeva. Kahjuks mõnikord ma kardan pausi teha.
Sinu YouTube'i kanalis on olnud kaks kuud vaikus olnud. Kas taaselustad selle?
Jah, hakkan peagi taas videoid tegema. Hoidke silm peal :)
Kui saaksid hooaja algusesse tagasi minna ja endale ühe nõuande anda, siis mis see oleks?
Ma ütleksin endale, et võta rahulikult. Lõpeta nii kõvasti pingutamine ja lase asjadel lihtsalt juhtuda ning naudi seda. Samuti, kui kahtled, siis mängi agressiivselt.
Postituse avapilt: DGPT l Marika Salmi