Paljud kettahuvilised on ilmselt kuulnud, et ka Eestis on üks ettevõte, mis kettaid toodab. Nimelt pean ma silmas Disctroyerit. Kui palju on tegelikult selle brändi huvilisi ja neid, kelle jaoks saavad nendest go-to kettad? NB! See blogipostitus ei ole valmistatud Disctroyeri turundamiseks, vaid on minu isiklik arvamus sellest kettatootjast.
Kord küsis minult Järve nädalamängul üks 900+ reitinguga puulikaaslane: "Tohib ma vaatan su ketast korra?". Käes oli mul sellel hetkel Disctroyeri putter "Varblane" ja lasin tal seda hetkeks katsuda ja silmata, mille peale ta ütles: "Ma tahan ka sarnast, see on veidi kangem kui mu teine putter". Olin heas mõttes imestunud. Imestunud just sellepärast, et millegipärast näen liiga tihti Facebooki oksjoni grupis Disctroyeri kettaid. Vahel mõtlen, et ostaks need kõik ära, aga varustuse peale kulub niigi palju raha iga kuu. Tõsi on see, et kuna ka ettevõte ise on noor ja tegelikult alles algjärgus, siis hetkel on nad tootnud ainult neli erinevat ketast erinevate tugevustega plastikutest. Neist neljast 2 on mul ka kotis, seega neid ma teile ka tutvustan ja julgustan teidki proovima.
Alustame kõige aeglasemast linnust – Varblane (Sparrow)
Olen leidnud endale väga mõnusa putteri, millega draivida – see sama Varblane selleks ongi. Seda A-soft plastikust sinist lindu on väga mugav käes hoida ning lendab mõnusalt sirgelt, kindla lõpuga kaks hajuvus ühikut emmale-kummale poole sõltuvalt sellest, kas viskad tagantkäega või eeskäega. Kui visata piisavalt madalalt, siis lendab ka terve tee mõnusalt otse. Selle kettaga tegin ma ka esimese discgolfi ketta viske üldse ja üllatus-üllatus, siiani on see minu draivimise putter. Ketta nimesid nimetamata, üks kord Rapla rajal putt kohe üldse ei jooksnud ja frustratsioonist raja peal guugeldades leidsin Disctoryeri kodulehe leiunurgast endale ka kaks Varblase prototype putterit, millega nüüd siis putingi ning tabavusprotsent on ka suurem.
Minu lemmik fairway – Toonekurg (Stork)
Coopis ringi jalutades märkasin, et ka Disctroyeri kettaid müüakse seal. Tegelikult läksingi selle mõttega sinna, et tol hetkel osta endale ka neljas ketas, milleks sai Toonekurg. Olles mänginud sellel hetkel alles maksimaalselt 20 ringi, lendas see algaja kohta “ebanormaalselt” sirgelt ja hästi. Niisiis sai sellest kohe mu lemmik ketas ja on ka siiani ketas, mille kotist välja võtan kui on vaja visata üks sirge ja kaugem vise. Kiirusega 8 ja hõljuvusega 5 lendab see päris kaugele. Vastutuulega peab küll hyzer’t lisama, kuid taganttuule või üldse ilma tuuleta lendab täpselt nii nagu numbrid ka ketta peal näitavad. See ongi see ketas, mida pidevalt oksjonil näen ja kohe tahaks ära osta.
Loodan, et ka mõni kogenum mängija sai julgustust proovida mõnda selle tootja ketast. Kui need kettad sobivad algajatele, siis edasijõudnud võtavad nendega kaks korda rohkem birdie-sid. Omast kogemusest võin öelda, et ei ole vahet, kas oled ainult 20 ringi elus mänginud või mängid 20 ringi nädalas, nende ketaste lennuoskustega jääb ikka rahule. Nagu eelnevalt mainisin, liiga palju näen neid müügipostitusi oksjoni grupis, need kettad väärivad rohkem tunnustust ja Eesti majandus rohkem toetust. Eelistagem eestimaist!
