Tasuta SmartPOST igale tellimusele

RAIMO KIMMEL: Masters 2021 Powered by Latitude 64 ehk kolm aastat pidu

RAIMO KIMMEL: Masters 2021 Powered by Latitude 64 ehk kolm aastat pidu

Möödunud nädalavahetusel seadsid mitmed-kümned discgolfarid suuna Pärnumaale, et Jõulumäe discgolfi radadel välja selgitada, kes siis seekord on parem. Eriliseks tegi selle võistluse aga see, et kõige nooremad osalejad olid 40-aastased ja vanimad üle 70-aastased. 

See pagana Covid ei taha ega taha veel ära minna meie juurest ja nii tuleb paratamatult seada ja ka kinni pidada mõningatest reeglitest. Korraldajana võtsin vastu otsuse, et kohapeal kiirtesti ei tee. Kõik, kes tahavad osaleda, peavad esitama tõendi, et ta on, kas vaktsineeritud, läbi põdenud või teinud apteegis spetsialisti järelevalve all testi, mille kohta on väljastatud ka tõend. Minu suurimaks rõõmuks jäi selle reegli tõttu võistlusele tulemata mõni üksik võistleja. See näitab, et saame hakkama küll kui tahame. Kohal oli ka meie suur legend Anton Letner, keda oli mul väga suur rõõm näha.

Anton Letner

Võistlus ise on tavapäraselt 2-päevane PDGA C-Tier võistlus, kus mängitakse üks ring päevas. Laupäeva hommikupoolik on sisseelamise aeg ja ei ole kohustuslik. Osa saab võtta kahel minivõistlusel, milleks sel korral oli putivõistlus ning täpsusvõistlus.

Putivõistlusel oli 5 korvi erinevatel distantsidel vahemikus 5–11 meetrit. Igal distantsil oli 5 katset ja punktid said tabatud ketaste arv korrutatud distantsiga. Nõnda näiteks tabades 8 meetri pealt 3 viset said sa 24 punkti.

Täpsusviske võistlusel tuli tabada 55 meetri kaugusel olevat märki võimalikult lähedale. Maha oli märgitud 2 meetri, 4 meetri ja 8 meetri raadiusega ringid, kus tabades 2 meetri ringi said 5 punkti, 4 meetri ringist 3 punkti ja 8 meetri ringist 1 punkti. 

Nii tekkis paremusjärjestus igas divisjonis eraldi. Divisjoni parimana mõlemal minivõistlusel võisid saada kokku 100 punkti (50 + 50). Kui lõpuks tulemused kokku said löödud, siis selgus, et ühes divisjonis oli võimalik 100 punkti kogudes olla viimasel kohal. Või noh, olenevalt vaatenurgast, ka võitja.

Minivõistlused tehtud, ootas ees Jõulumäe tublide kokkade poolt valmistatud lõunasöök ja siis juba tuligi hakata valmistuma võistlusringiks.Natuke pinget, õnnestumisi ja ebaõnnestumisi, aga kui võistlusring läbi, kogunesid kõik peastaadionile, kus oli vahepeal valminud väike püramiid. Algamas oli võistlus Discrait korvile.

Reeglid äärmiselt lihtsad, ole ainus, kes viskab ühe katsega ülemisse korvi ja ongi kõik. Kui keegi viskab veel samasse korvi, lähete koos järgmisesse vooru. Kui keegi ei viska ülemisse, aga visatakse ükskõik millisesse alumisse, siis lähevad kõik sisse visanud järgmisesse vooru. Kui mitte keegi ei saa voorus ketast korvi, pääsevad kõik järgmisesse vooru.

Esimesel aastal juhtus nii, et esimene voor oli juba läbi saamas, mitte keegi ei olnud visanud ketast mitte ühtegi korvi ja siis üsna lõpus tuli Gunnar Ersto, tegi oma viske ja kõndis uus korv õlal rahulikult platsilt minema. Teisel aastal läks võistlus korvile ikka väga pikaks. Mitte keegi ei tahtnud tabada. Oli vaja isegi hakata distantsi muutma, et äkki siis. Lõpuks Paul Kustala otsustas, et aitab küll, võttis ennast kokku ja läbi saigi. Seekord aga otsustas Haivar Kielas, et tuleb üsna alguses kohe see ketas sinna ülemisse korvi ära visata, et teised pinge alla panna. Üritati, mis üritati, aga Haivari taktika pidas paika, keegi rohkem oma ketast mitte ühtegi korvi visata ei suutnud ja nii sai korvi omanikuks just Haivar.

Oligi laupäev õhtusse veeremas, ees ootas veel saun. Huvilised kogunesid peale seda kohalikku kohvikusse, kus jätkus sumisemine vabas vormis seni kuni keegi jõudis ja soovis.

Pühapäeva varahommik, õhk sügiseselt rõske ja jahe asuti võistlusele punkti panema. Kõige nooremad mängijad tegid ikkagi võistlusest korraliku sõjatandri, sest kui korvid olid otsa saanud, oli kolm tugevat – Urmas Lääne, Tarmo Vilipõld ja Artur Murin lõpptulemusega viigis. Nii tuli neil ette võtta ümbermängu võlud ja valud, millest väljus võitjana Artur. Palju õnne Sulle võidu puhul!

Naiste 40 divisjonis näitasid koondislased Margit Viilep ja Käthlin Keremäe, miks nad koondisesse kuuluvad ja võtsid poodiumi kõrgeimad kohad. Aga-aga, väikeselt pausilt on discgolfi maailma tagasi tulemas Triinu Orgla. Usun, et siit on tulemas tugev konkurent koondise kohale järgmiseks EM-ks.

Nagu ikka oli ka väikeseid viperusi korraldusliku poole pealt, aga kellel neid ei juhtuks. Usun siiski, et need ei seganud võistlejatel osalemisrõõmu nautimast, sest tegelik eesmärk sellel üritusel on tuua kokku ja mõnusalt aega veeta vanemal generatsioonil.

Siinkohal tahan tänada Jõulumäe Tervisespordikeskuse toredat perekonda, kellega on väga mõnus sellist üritust planeerida. Anar Sillakivi, kelle kaasabil on meil olemas võimalus ka aastaid hiljem meenutada emotsioone sellest võistlusest, sest tema loodud fotod on selleks suurepärased. Silver Leetma ja Emil Burstrand Latitude 64 meeskonnast, kelle abil ja toetusel oli võimalik täiendada auhinnalauda ning anda ka võistlejatele mälestusketas võistlusest.

Soov on näha ka 5-aasta juubelit, mille ettevalmistamiseks tegevused juba vaikselt käivad. Aga vahepeal on veel üks võistlus vaja maha pidada. Seega noored, kes te tulete, pange omale kirja 8.10-9.10.2022 ja ikka Jõulumäe Tervisespordikeskus. Toome tagasi ka “Legendid” ehk siis 2012. aastal ja varem discgolfi mänginud entusiastid. Loodan teid kõiki, kes te seekord käisite näha ka järgmisel korral võistlemas. Suured tänud teile kõigile ja näeme ikka ja jälle.


Fotod: Anar Sillakivi ja Raimo Kimmel erakogu