Möödunud nädalavahetusel toimus Coolbet Järve discgolfipargi soft launch, kui korraldati nii üksik- kui paarismäng Eesti discgolfikoondise Austraaliasse saatmise toetuseks. Värske rajahaldur Tõnis Soppe, kes on tuntud ka kui Disc Golf Fanatic, räägib, kuidas rada uuele elule aidati.
Tõnis, kuidas see juhtus, et sinust Coolbet Järve discgolfipargi rajahaldur sai?
2024. aasta augusti keskel võttis minuga ühendust Hristo Neiland, EDGL’i üks esindajatest. Nad otsisid aktiivset partnerit, kes hoiaks nii suvisel kui talvisel ajal rada korras - suvel võsalõikus ja langenud puude eemaldamine, talvel tiialade puhastamine lumest-jääst, et ka miinusega oleks mõnus miinust mängida.Kuna olime eelmise aasta lõpus asustanud Disc Golf Fanatics discgolfiklubi, arutasime omakeskis, et miks mitte kogu pundiga seda ettevõtmist vedama hakata. Koos on ju lihtsam ja lõbusam. Mõeldud, tehtud!
Kui palju töötunde raja valmimisele kulunud on?Kuna rada pidi koondise toetusmängu ajaks enam-vähem korda saama, siis umbes kolme nädala jooksul sai pea iga päev 5 kuni 10 tundi rajal veedetud.
Rada oli põhimõtteliselt terve suvi ja mõned kuud peale suletud. See tähendas seda, et nii kasevõsa kui ka muu malts oli ohtralt üle pea kasvanud. Ainuüksi võsatrimmeriga sai 50 tundi tööd tehtud, mille käigus kulus ära 5 tutikat lõikeketast ja vähemalt 25 liitrit kütust.
Neljal suuremal talgupäeval käisid abis umbes 25-30 vabatahtlikku, kelle peale kokku kulus sadu töötunde igasuguse võsa, okste, risu jms koristamisele. Lisaks veel kulus Bobcat miniekskavaatoriga kuuel mehel ainult tiialade liigutamisele terve päev. Kes oleks osanud arvata, et üks väikene kunstmuru jupike pea pool tonni võib kaaluda… Ja muidugi tegid Five Underi klubilised juba kevadel mitmele uuele rajale fairway’d sisse, ka sinna kulus omajagu töötunde.
Tagantjärele mõeldes võib öelda, et raja uuesti käima tõmbamisele on kulunud oodatust rohkem aega. Puusalt pakun nii umbes 1000 vabatahtlikku töötundi, kui mitte rohkem.
Vana Järve discgolfipargi lõpliku hääbumise taga olid vandaalid, kes käisid korduvalt korve ja rajakaarte hävitamas. Mis meetmed nüüd kasutusele on võetud, et sama olukorra tekkimist vältida?
Rajale on paigaldatud ohtralt nuti- ja valvekaameraid, mis töötavad ööpäevaringselt. Kolm-neli tükki neist ehk hakkavad jalutajatele ja mängijatele silma, aga kivi kotti teiste leidmisel..
Peale avanädalavahetust küsisite osalejatelt ka tagasisidet. Kuidas uus rada vastu on võetud?
Siiani on tagasiside enamasti positiivne olnud. Hulganisti tänatakse, et rada lõpuks korda tehti, sest tegu on ainukese 18-korvilise rajaga, mis asub Tallinna linnas sees. Paljudele pealinlastele on see n-ö kodurada ja hea mugav koht, kus käia discgolfi mängimas.
Lisaks ollakse rahul sellega, et on mitu erinevat rajaasetust ehk ei pea kogu aeg rasket PRO-versiooni mängima, vaid saab ka lihtsamat AM-asetust mängida.
Kogu pargis on vaid paar üksikut rada, mis säilitasid oma vana kuju. Kuidas uue raja loomise protsess välja nägi, kes rajadisainerid on?Vanast asetusest jäi tõesti muutmata ainult kolm rada ehk kokku on 15 rada kas täiesti uued või on läbinud muutuse. Õnneks siiamaani tundub, et tehtud uuendused rahvale meeldivad.
Uuel asetusel on kokku kaheksa par nelja, osa neist lihtsamad, osa raskemad. Osadel radadel ei olnud palju vaja muuta – liigutasime natuke tiiala, võtsime paar-kolm puut tee pealt maha ja rada oli kohe täiesti teise ilmega. Samas lõikasime metsa sisse nelja uue raja fairway'd ja eemaldasime palju võsa. Selleks kulus tohutult aega! Muidugi puhastasime ka kõikide teiste radade mängualad ja nende ääred võsast ja 50 tundi võsalõikust tiksus üsna kärmelt täis.
Kui mu mälu ei peta, siis raja peadisaineriks on Ralf Rogov, nii et kui mingi rada kohe üldse ei sobi, siis võtke Ralfiga ühendust.
Millisena näed Järve discgolfipargi rolli Eesti discgolfi kogukonnas? Kui oluline see on, et meil on nüüd Tallinnas täispikk 18-korviline rada olemas?
Järve discgolfipargil on Eesti discgolfi kogukonnas märkimisväärne roll. Juba ainuüksi fakt, et rada asub Tallinnas, Eesti suurimas linnas, muudab Järve rada discgolfi harrastamise ligipääsetavamaks suurele hulgale inimestele. See omakorda toetab ala kasvu, pakkudes regulaarset mänguvõimalust nii kohalikele kui ka lähiümbruses elavatele inimestele.
Muide, Coolbet Järve discgolfipark on Eesti üks populaarsemaid radu. 2023. aastal märgiti nii UDisci kui Metrixisse kokku pea 18600 ringi. See jäi alla vaid Kurna (19734) ja Männiku (18985) radadele, mis asuvad Tallinna lähistel.
Tõsiasi on see, et nii Tallinna linna sisse kui ka linna lähistele oleks vaja veel mitut uut discgolfi rada, sest praegusel “kuldsel kolmikul”, Kurna, Männiku ja Järve radadel, on meeletu koormus. Põhihooajal on radadel pikad ootejärjekorrad. Ideaalis võiks meil olla veel 2-4 lihtsamat, Kurna sarnast rada ja lisaks vähemalt üks väga raske ja tummine profirada.
Mis Järve discgolfipargi tulevikuplaanid on?Tulevikule ei ole olnud eriti aega mõelda veel, sest töö rajal alles käib. Esmalt tuleb kogu discgolfipark valmis saada ja siis vaatame edasi.
Eestlaste jaoks oled sa vast ennekõike tuntud selle poolest, et sa oled üks aasta jooksul enim ringe mängiv discgolfar. Kas uus rajahaldaja roll vähendab ka potentsiaalset mänguaega ja aasta peale tuleb ringe vähem?
Kindlasti mõjutab mingil määral, aga ma sellepärast ei muretse üldse. Pigem pakubki rohkem rõõmu raja haldamine ja raja korras hoidmine, et ka teistel oleks meeldivam discgolfi mängida.
Minu üks iga-aastaseid eesmärke on mängida keskmiselt vähemalt 1 ring päevas ehk 365 ringi aastas. Septembri lõpuks oli juba 500 ringi täis, seega võisin julgelt rihma vabamaks lasta.
Maailma discgolfiskeenes oled sa tuntud kui Disc Golf Fanatic. Kuidas Fanaticul läheb ja mis tulevikuplaanid sul sellega on?Disc Golf Fanatic brändiga läheb ägedalt! Kuigi 2024. aasta USA profituur sai just võimsa pauguga läbi, siis nii Eesti kui ka välismaa discgolfimaastikul toimuvast rääkimine ja kajastamine jätkub samal viisil.
Lisaks teeb eesoleva profituuri off-season'i põnevamaks profimängijate lepingute jätkamise-sõlmimise aeg, mis on alles ees! Nii umbes 80 profimängijal aegub selle aasta lõpus leping. Lisaks on discgolfimaastikul hetkel üsna ärevad ajad, sest sel hooajal on olnud päris palju koondamisi nii kettatootjate seas kui ka USA profituuri vedavas firmas. Seega järgmised neli kuud saab päris kindlasti huvitav olema!
Hetkel tuuritab Disc Golf Pro Touril 3 eestlast - Kristin ja Albert täiskohaga, Silver tükiti kaasa. Mis sa arvad, kas lähiaastatel liitub tuuritajatega veel eestlasi ja kui jah, siis kes need sinu arvates olla võiksid?
Alustaks sellega, et USA profituuril discgolfi mängimine võib alguses tunduda lõbus ja äge, aga tegelikult see on rets grind. Lühikese aja jooksul jõutakse mängida umbes 3-5 harjutusringi ja siis kohe otsa 2-4 võistlusringi, asjad kokku ja järgmisele võistlusele ning nii umbes 20-30 võistlusnädalat järjest.
Lisaks, vahemaad pole nagu Eestis, et sada kilti siia ja sinna ning saad pea kogu riigi parimad rajad läbi uhatud. USAs on võistluspaikade vahemaad kohati tuhandeid kilomeetreid ehk lugematu arv tunde kulub juba autoroolis olemisele või lendamisele.
Muidugi ei saa mainimata jätta rahalist kulu. Ma küll päris täpselt ei oska öelda palju keskeltläbi üks hooaeg mängija maksma võib minna, aga eeldan, et odav lõbu see ei ole. Juttude järgi ainuüksi DGPT Tour Card ehk kõigi profituuri võistlustele registreerimisele kuluv summa on ~7000 eurot.
Viimaseks, kogu see võistluspinge ja hullumeelne füüsiline koormus, sest ega maailma parimad discgolfijad siis Sindit-Kurnat-Roosit ei mängi, vaid ikka tõelisi pärleid ja uskumatult raskeid ning tehnilisi radu, kus vaja kogu aeg visata kaugele ja täpselt.
Eesti MPO härradest sooviks USA profituuril pikemalt kaasa tegemas näha Mauri Villmanni ja Roland Kõuri. Mõlemal mehel on meeletu potentsiaal, aga olematu USA DGPT kogemus. Nii et keeled suhu ja USA’sse?!
FPO’st tahaks USA profituuril pikemalt võistlemas näha Kaidi Allsalu ja Keiti Tättet.