Uudised x sisu

Nii nagu suvi on lõpule jõudmas, on jõudnud lõpule ka järjekordne Elwa Challenge. Tegemist on Lõuna-Eesti discgolfimaastiku suurüritusega, millele registreermisega pead olema kärme- vastasel juhul võid leida end 4 kuud enne ürituse toimumist ootelistist! Kätt tasub siiski pulsil hoida, kuna antud...

See lugu on pühendatud Keila terviseradade endisele rajameistrile Olev Baarile, kes kevadel meie hulgast lahkus. Tema koos Toivo Lumistega olid need mehed, kes pargi ehitusega 2009. aastal alustasid. Mõte sai alguse Jõulumäelt, kus siis oli püsirada üleval. Seal käisid terviseradade meistrid kool...

Alatihti rajalt auto poole jalutades on tunne, et Taukar peab just nüüd oma „Segased lood“ plaadi mu peas käima lükkama. Ühtegi ketast nagu jahedaks ei pannud, „linnukesi“ tekkis ka nagu piisavalt Metrixi tabelisse, tulemus on ka nagu enam-vähem, sai isegi kaugelt mõne ulme puti kettidesse pandud...

Aasta tagasi 25. juunil isa sünnipäeval pisteti mulle pihku taldrikukujuline "Varblane", mida pidi võimalikult väheste visetega korvi saama. Mingisugune liigutus mul oli olemas, mis tähendas et 50+ meetrit oli üpris lihtne saavutada, samas eestkäsi tundus kui keeruline tuumafüüsika, mis ei tahtnu...

Enamik on jõudnud discgolfini mõne oma sõbra kaudu, kes meid rajale kaasa haarasid ning sellega meisse discgolfi pisiku süstisid. Kuulun minagi nende hulka, sest eelmise aasta suvel sai sõbra üleskutsel ühel Põlvamaa rajal esimest korda kettaid lennutatud. Alustades sõprade keskel, kes olid selle...

Lõpuks on tunne, et suvi on pauguga ukse lahti löönud. Kui lihtne inimene vaatab välja ja näeb soojakraade, õitsevaid lilli ja imetleb oma männitolmu all olevat autot, siis discgolfar saab aru, et suvi on õuele jõudnud kui aeg on käes suurüritusteks. Talvel peale kogutud polster on vaja nüüd kiir...

Astun tii-alale, meetreid selline tavaline 110 umbes. Võtan kotist oma lemmik draiveri, see juba karjub mu käes, et “aii, kus nüüd lendan”. Panen korraliku lennuki teele, mis maandub seal 3 meetri peal – idekas, lihtne böördi. Kott seljas jalutan ketta juurde, enesekindlus on sama laes nagu Eesti...

Perega koos aja veetmine on loomulikult parim meelelahutuse viis ühele pereinimesele. Värskes õhus liikumine, näidata ja õpetada lastele looduses peituvat ilu (kui sa ikka varesel ja harakal vahet teha oskad loomulikult) ja tehes samal ajal midagi, mida sa hinges kõige rohkem teha tahad – mängida...

Kui esimeses postituses kirjutasin, kuidas kogu see sõltuvus alguse sai ning järgnevas jutus sai kerge huumoriga analüüsitud koroonaajastu sarnasust discgolfiga, siis nüüd kaevame auku sügavamale ja räägime natuke selle mängu psühholoogilisemast poolest – see mäng ajab ju inimesi hulluks! Värskes...

Discgolf on relatiivselt lihtne mäng, millega “alustada”. Minu jaoks käis see nii ammustel aegadel kui Pirku tekkis esimene minu läheduses olev rada. Sai ostetud paar Amazoni seent ja mindud neid koos perega loopima. Kui aus olla, siis pikema aja peale hakkasin ma discgolfi vihkama. Mida aga aeg ...

Hetkel maailmas laineid lööv pandeemia on tegelikult igale discgolfarile juba ammu tuttav teema. Nii nagu jaguneb tänapäeva ühiskond kaheks, kelleks on maskivastased ja maski pooldajad, on ka discgolfi austajad ja nende vastased. Iga mängija, kes hetkel mõtleb, kas see ketas on ta kotis ikka õige...

Mõtlesin pikalt, millest kirjutada ja siis tulin mõttele, et kirjutaks, kuidas ma jõudsin discgolfini ja millised on minu mõtted sellest spordialast. Kuna olen üsna algaja, siis mul palju kogemusi ega jutte veel pole. Esimest korda võtsin ma ketta kätte umbes 2016. aastal Pärnus. Läksin sõbrale k...